Ühiste hindamisprintsiipide kokkuleppimine
Oluline on avada riikliku õppekava hindamisprintsiibid selle kooli kontekstis. Võimalik on nende täpsustamine-ümbersõnastamine, kuid piisab ka printsiipide läbiarutamisest ja omaksvõtmisest.
Tallinna Reaalkooli hindamisjuhendi sissejuhatav osa annab põhiprintsiibid meie kooli hindamise aluste ja eesmärkide kohta.
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
Hindamisprintsiipide loomisel on hea, kui on teatud ühine lähtealus – ideed, mida kõik õpetajad on valmis (vähemalt üldjoontes) jagama.
Oma koolis peame oluliseks:
Ahja Keskkool
Meie jaoks on tähtis, et meie õppimis- ja õpetamismeetodid aitaksid õpilastel saada edukateks õppijateks. Samuti julgustame õpilasi kasutama küsimusi, stimuleerimaks mõtlemist, dialoogi ja õppimist. Loodame, et meie kasutatud õppimis- ja õpetamismeetodid motiveerivad õpilasi õppima.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Oluline on teadvustada hindamise väärtuskasvatuslikku rolli – kõik see, mida hinnatakse, vaadeldakse, millele tähelepanu pööratakse, omandab nii õpilase kui õpetaja jaoks teistsuguse väärtuse, kui see, millele mingit tähelepanu ei pöörata.
Tallinna Reaalkooli hindamisjuhendi sissejuhatav osa annab põhiprintsiibid meie kooli hindamise aluste ja eesmärkide kohta.
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
- suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
- motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;
- arendada õpilase eneseanalüüsi oskust.
Hindamisprintsiipide loomisel on hea, kui on teatud ühine lähtealus – ideed, mida kõik õpetajad on valmis (vähemalt üldjoontes) jagama.
Oma koolis peame oluliseks:
- õpilaste kaasamist enese ja kaaslaste hindamisel
- positiivse märkamist
- vigade läbi õppimist
Ahja Keskkool
Meie jaoks on tähtis, et meie õppimis- ja õpetamismeetodid aitaksid õpilastel saada edukateks õppijateks. Samuti julgustame õpilasi kasutama küsimusi, stimuleerimaks mõtlemist, dialoogi ja õppimist. Loodame, et meie kasutatud õppimis- ja õpetamismeetodid motiveerivad õpilasi õppima.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Oluline on teadvustada hindamise väärtuskasvatuslikku rolli – kõik see, mida hinnatakse, vaadeldakse, millele tähelepanu pööratakse, omandab nii õpilase kui õpetaja jaoks teistsuguse väärtuse, kui see, millele mingit tähelepanu ei pöörata.
Aineõpetajate kaasamine
Aineõpetajate kaasamine aineüleste õpieesmärkide hindamisse võiks olla laiem. Senine „eeskujulik“/“rahuldav“ märkimine on enamasti jäänud formaalseks, seepärast on koole, kes kaaluvad teistsuguseid lähenemisi, näiteks narratiivset hindamist (konkreetsete ja just selle õppija arengu seisukohast tähenduslike lugude ülesmärkimist).
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpetajate meeskond leidis:
Tulevikus võiks rakendada järgmist mõtet: enne arenguvestlust klassijuhtajaga võiks aineõpetajatelt võtta hinnangud/arvamused õpilase käitumise/suhtumise ja võimete kohta.
Ja need hinnangud ei tohiks olla tihti automaatselt antavad “eeskujulik”, “hea” jne, vaid just konkreetsete juhtumite põhjal/ reaalse käitumise põhjal antud (vabas vormis) tagasiside.
Eriti tuleks keskenduda arengutele ja tendentsidele õpilase käitumises, et soodustada positiivset arengut ja kiiresti negatiivsetele käitumistele jälile saada.
Enne arenguvestlust võtta arvamused selle pärast, et saaks õpilase käitumist koos õpilasega analüüsida (õpilane saaks selgitada oma vaatenurka) ja kokku leppida vajalikes muudatustes. Arenguvestluste pidamine ning nende väärtustamine on oluline osa hindamisprintsiipide väljakujundamisel.
See annab õpilasele ja õpetajale võimaluse vahetusse dialoogi astuda, mis siis omakorda paigutab õpilase ka kuhugi taustsüsteemi.
Krabi Põhikooli kasvatajad kasutavad oma igapäevases töös logiraamatut, kuhu kirjutatakse üles kõik õpilasega seonduv.
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpetajate meeskond leidis:
Tulevikus võiks rakendada järgmist mõtet: enne arenguvestlust klassijuhtajaga võiks aineõpetajatelt võtta hinnangud/arvamused õpilase käitumise/suhtumise ja võimete kohta.
Ja need hinnangud ei tohiks olla tihti automaatselt antavad “eeskujulik”, “hea” jne, vaid just konkreetsete juhtumite põhjal/ reaalse käitumise põhjal antud (vabas vormis) tagasiside.
Eriti tuleks keskenduda arengutele ja tendentsidele õpilase käitumises, et soodustada positiivset arengut ja kiiresti negatiivsetele käitumistele jälile saada.
Enne arenguvestlust võtta arvamused selle pärast, et saaks õpilase käitumist koos õpilasega analüüsida (õpilane saaks selgitada oma vaatenurka) ja kokku leppida vajalikes muudatustes. Arenguvestluste pidamine ning nende väärtustamine on oluline osa hindamisprintsiipide väljakujundamisel.
See annab õpilasele ja õpetajale võimaluse vahetusse dialoogi astuda, mis siis omakorda paigutab õpilase ka kuhugi taustsüsteemi.
Krabi Põhikooli kasvatajad kasutavad oma igapäevases töös logiraamatut, kuhu kirjutatakse üles kõik õpilasega seonduv.
Õpilaste kaasamine
Uulu Põhikooli kodukord toetab õpilaste arengut ning soosib õpilaste-õpetajate vahelist koostööd.
Kodukord on kättesaadav koolimaja infostendilt, kodulehelt ja kooliraamatukogus. Kodukorra väljatöötamisel oli kaasatud ka õpilasesindus ning kooli hoolekogu.
Õpilasel ja õpetajal peab olema ühine arusaam käitumise ja hoolsuse hindamisest.
Lähtudes meie koolis õppivate erivajadustega laste eripärast, on vajalik igas klassis eraldi koostöös õpilastega töötada välja kriteeriumide loetelu, mille alusel õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse. Need klassis kasutatavad kriteeriumid töötatakse iga klassi jaoks välja kooli hindamisjuhendi alusel.
Vajalikud on põhjalikud hindamiskriteeriumide lahtiseletamised, et kõik lapsed saaksid neist ühtemoodi aru.
Nii mõistavad lapsed sisuliselt neid nõudeid, on osalenud nende koostamisel ja soov neid järgida on samuti suurem.
Kuna nõuded on lastele arusaadavad ja nad on osalenud nende koostamisel, on nad võimelised ka kaaslaste käitumist jälgima ja neile hinnanguid andma.
Arutelul on kasvatuslik ja kõnearenduslik eesmärk, selline tegevus arendab analüüsi ja enesekontrolli oskust.
Tartu Hiie Kool
Kodukord on kättesaadav koolimaja infostendilt, kodulehelt ja kooliraamatukogus. Kodukorra väljatöötamisel oli kaasatud ka õpilasesindus ning kooli hoolekogu.
Õpilasel ja õpetajal peab olema ühine arusaam käitumise ja hoolsuse hindamisest.
Lähtudes meie koolis õppivate erivajadustega laste eripärast, on vajalik igas klassis eraldi koostöös õpilastega töötada välja kriteeriumide loetelu, mille alusel õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse. Need klassis kasutatavad kriteeriumid töötatakse iga klassi jaoks välja kooli hindamisjuhendi alusel.
Vajalikud on põhjalikud hindamiskriteeriumide lahtiseletamised, et kõik lapsed saaksid neist ühtemoodi aru.
Nii mõistavad lapsed sisuliselt neid nõudeid, on osalenud nende koostamisel ja soov neid järgida on samuti suurem.
Kuna nõuded on lastele arusaadavad ja nad on osalenud nende koostamisel, on nad võimelised ka kaaslaste käitumist jälgima ja neile hinnanguid andma.
Arutelul on kasvatuslik ja kõnearenduslik eesmärk, selline tegevus arendab analüüsi ja enesekontrolli oskust.
Tartu Hiie Kool
Erispetsialistide kaasamine
Kooli eripärast sõltuvalt on Krabi põhikoolis lapse käitumise hindamisse kaasatud kõik olulised lapsega kokkupuutuvad isikud koolis (õpetajad, kasvatajad, järelvalvespetsialistid, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, raamatukogu töötaja, juhtkond) ja väljaspool kooli (KOV-i sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid, kriminaalhooldajad). Kahjuks vähem saame loota koostööle lapsevanematega.