Õppimist toetav hindamine kui osa koolikultuurist
Maria Jürimäe

Õppimist toetava hindamise rakendamine toimub eelkõige klassi tasandil – iga õpetaja peaks leidma just oma pedagoogilise stiili ja klassi õpilaste jaoks kõige sobilikumad meetodid ja lahendused.

Samas on õppimist toetava hindamise jaoks vajalik teatud vaimne kultuur ja keskkond. Ehkki seda on võimalik luua ka klassiruumi tasandil, on see palju elujõulisem, edukam ja õpilaste arengut sügavuti toetavam juhul, kui kogu kooli õppe eesmärgistamine, kavandamine ja hindamine on ühiselt läbi mõeldud ning saanud osaks koolikultuurist.

Õppimist toetav/kujundav hindamine Kujundava hindamise mõiste on meie koolides üks enam segadust tekitanuid. Koolijuhi kohuseks on tagada õpetajatele piisavalt tänapäevast täiendkoolitust, et kujuneksid jagatud arusaamad hindamise õppimist toetava rolli kohta, praktilised oskused ning pidev enesetäiendamise kultuur.

Esimeseks sammuks on ühise keele leidmine.

Sellele järgneb jagatud arusaamade järk-järguline väljakujunemine.

Eestis leidub mitu kooli, mis on selles vallas juba tööd teinud. Järgnevalt tutvustatakse nende koolide kogemusi, kelle meeskonnad osalesid 2011/12 õppeaastal INNOVE/ Tartu Ülikooli täiendkoolitusel „Õppimist ja arengut toetav hindamine koolikeskkonnas“.

Pärnu Vanalinna Põhikoolis tutvustab õpetaja õpilastele iga õppeveerandi alguses taotletavaid õpitulemusi, mis on kokkuvõtva hindamise aluseks.

Oleme sisse seadmas ainekaarte e-koolis, milles kajastuvad iga aine õpitulemused ja hindamispõhimõtted, ainemaht jne. Igal aineõpetajal on võimalus kooli hindamisjuhendit täiendada omapoolsete nõudmistega. Ainekaardi olemasolu e-koolis toetab nii laste kui ka lapsevanemate ühest mõistmist ja arusaama koolis õpetatava/õpitava osas. Samuti toetavad ainekaardid ainetevahelise lõimingu osas õpetajaid.

Pärnu Vanalinna Põhikool on välja töötamas põhjalikke hindamiskriteeriume ka õpilaste käitumisele (sh hoolsusele) tagasiside andmiseks. Tagasiside põhialuseks on kooli põhiväärtuste järgimine ja üldpädevuste omandamine. Arvestatakse õpilase individuaalse arenguga. Üheks osaks käitumine (sh hoolsuse) hindamisel peaks tulema enesehindamine, et arendada õpilase oskust end analüüsida, õpetada õpilast eesmärke seadma ja vastutama oma tegude eest. 

Lühema kirjelduse õpilase käitumisest kirjutab klassijuhataja e-kooli iga veerandi lõpus. Põhjalikuma kirjaliku tagasiside e-koolis annab õpetaja õppeaasta lõpus. 

Oluliseks peame seejuures seda, et tagasiside oleks sõnastatud õpilase arengut toetavalt. Oluliseks peame ka pidevat õpetaja professionaalset suulist tagasisidet  õpilasele. Õpilase enese hindamise toetamiseks kasutame hindamismudeleid, mis teevad õpilasele hinde kujunemise alused selgemaks. Hindamismudelite kasutamine toetab ka õpilaste vastastikust objektiivset hindamist.

Kui õpetajad on piisavalt arutanud ning teavad, millised on nende kooli jaoks õppimist toetava hindamise peamised jooned, põhimõtted, rakendusviisid, on mõistlik kokku leppida just selle kooli hindamisprintsiibid – koostada kooli hindamisjuhend.

Mõningaid näiteid koolitusel osalenud koolide kogemustest:

Tallinna Reaalkooli hindamisjuhend on uuenenud kujul kasutusel, kuid käitumise/hoolsuse hindamine on arengujärgus. Alates käesolevast õppeaastast ei kasuta me enam numbrilist hindamist, vaid õpilaste enesehinnangu lehe ning õpetajate tähelepanekute põhjal tekkivat hinnangut. Hinnang antakse kaks korda aastas.

Võru I Põhikoolis on hindamisel lähtutud on riikliku õppekava vastavast osast:

Kujundav hindamine on osa õppeprotsessist ning keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Oluline on, et tagasisidet antakse õigeaegselt, näidates ära õpilase tugevad küljed ja vajakajäämised. Kindlasti on vajalik teha ka ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õpilane saab tagasisidet õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil, mitte ainult õppimise, vaid ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

Ühe vahendina kasutatakse õpimappi, mis sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappi saab kasutada arenguvestluse alusmaterjaliks.
Loe edasi: