Mõtteid loovusest kooli kontekstis
(John Dacey 1989, "Fundamentals of creative thinking")
Kool ei soodusta loovat mõtlemist. Miks? Kas saab nõustuda alltoodud väidetega?
Dacey järgi suurenevad loovad võimed koolihariduse mõjul vähem kui kolmandikul õpilastest.
Tõestus
Loovülesande lahendamine: katse nööriga, kus kaks laest alla rippuvat eri pikkuses nööri tuli omavahel ühendada. Ülesanne tuli lahendada 15 min jooksul. Lahendus leiti järgmiselt:
6. klassi õpilased 90%
9. klassi õpilased 80%
Gümnaasiumiõpilased 50%
Gümnaasiumi lõpetanud 20%
Autori järeldus: õpilased ei jää koolis rumalamaks, vaid kohandavad oma valikuid.
- Kõik perekonnad ei soodusta laste iseseisvat tegevust
- Kooli õppetöös on valdavad loogilis-ratsionaalsel mõtlemisel põhinevad ülesanded
- Loovad ülesanded nõuavad enam individuaalset lähenemist
- Originaalse mõtlemisega isikud on enamasti ebamugavad. „Looming meeldib paljudele, loovad inimesed vähestele“.
Dacey järgi suurenevad loovad võimed koolihariduse mõjul vähem kui kolmandikul õpilastest.
Tõestus
Loovülesande lahendamine: katse nööriga, kus kaks laest alla rippuvat eri pikkuses nööri tuli omavahel ühendada. Ülesanne tuli lahendada 15 min jooksul. Lahendus leiti järgmiselt:
6. klassi õpilased 90%
9. klassi õpilased 80%
Gümnaasiumiõpilased 50%
Gümnaasiumi lõpetanud 20%
Autori järeldus: õpilased ei jää koolis rumalamaks, vaid kohandavad oma valikuid.
Mängu rollist loovuses
Intervjuu arhitekt Peep Jänesega (Sirp, 20. jaan 2012)
Minu jaoks on alustamine alati mäng. Kui seda mängu ei ole, siis ei tulegi midagi. Alguses pole sa ju millegagi seotud, ainult ruumiprogrammiga. Ma pole kunagi pidanud õigeks midagi kramplikult esimesest hetkest taga ajada, ikka mängid alguses ja alles hiljem läheb töö tõsisemaks.
Millised need mängu komponendid on? Milliseid vahendeid te selles algmängus kasutate?
(Muigab.) Tavaliselt kõige parem on midagi välja hakata mõtlema kuskil pikali olles, sodida midagi hästi väikesele paberile. Siis, kui asi juba edeneb, tuleb tavaliselt umbes kella viie paiku hommikul mingi selginemise hetk, võib-olla veerand tunniks. Siis tuleb uni uuesti peale. Hommikul on asjad palju selgemad. Aga see on muidugi väga individuaalne … Aga jah, mängulisus on mulle ülitähtis, sest siis oled ülesandest justkui kõrgemal. Kui sa ülesandest üle ei ole, ei tule midagi.
Minu jaoks on alustamine alati mäng. Kui seda mängu ei ole, siis ei tulegi midagi. Alguses pole sa ju millegagi seotud, ainult ruumiprogrammiga. Ma pole kunagi pidanud õigeks midagi kramplikult esimesest hetkest taga ajada, ikka mängid alguses ja alles hiljem läheb töö tõsisemaks.
Millised need mängu komponendid on? Milliseid vahendeid te selles algmängus kasutate?
(Muigab.) Tavaliselt kõige parem on midagi välja hakata mõtlema kuskil pikali olles, sodida midagi hästi väikesele paberile. Siis, kui asi juba edeneb, tuleb tavaliselt umbes kella viie paiku hommikul mingi selginemise hetk, võib-olla veerand tunniks. Siis tuleb uni uuesti peale. Hommikul on asjad palju selgemad. Aga see on muidugi väga individuaalne … Aga jah, mängulisus on mulle ülitähtis, sest siis oled ülesandest justkui kõrgemal. Kui sa ülesandest üle ei ole, ei tule midagi.
Mäng ja koostöö
(intervjuu jätk)
Paljud teie töödest on tehtud grupitööna, kollektiivselt. Millises faasis teised mängu sekkuvad?
Tavaliselt on olnud nii, et alustame ikka korraga. Mul oli Maaehitusprojektis hea kolleeg Tõnu Mellik, kes oli väga kiire alustaja. Mina olen üldjuhul aeglane alustaja, mul peavad kõik asjad selle mänguga selgeks saama: nii see, mida tahetakse, kui see, mida mina tahan. See võib teinekord hirmus palju aega võtta, kuid on ka üksikuid erandeid. Tõnul tuli kohe alguses mõni idee, aga tavaliselt neid päris sellistena ei viidud ellu. Tema tehtud eeltöö oli aga väga tähtis, sest sealt sai mõned seosed, näiteks mahtude vahekorrad. Kahekesi tehes ei lähe töö mitte kaks, vaid neli korda kiiremini kui üksi tehes. Otsustusvõime kasvab märgatavalt. Võib öelda, et olen enamasti meeskonnamängija olnud.
Paljud teie töödest on tehtud grupitööna, kollektiivselt. Millises faasis teised mängu sekkuvad?
Tavaliselt on olnud nii, et alustame ikka korraga. Mul oli Maaehitusprojektis hea kolleeg Tõnu Mellik, kes oli väga kiire alustaja. Mina olen üldjuhul aeglane alustaja, mul peavad kõik asjad selle mänguga selgeks saama: nii see, mida tahetakse, kui see, mida mina tahan. See võib teinekord hirmus palju aega võtta, kuid on ka üksikuid erandeid. Tõnul tuli kohe alguses mõni idee, aga tavaliselt neid päris sellistena ei viidud ellu. Tema tehtud eeltöö oli aga väga tähtis, sest sealt sai mõned seosed, näiteks mahtude vahekorrad. Kahekesi tehes ei lähe töö mitte kaks, vaid neli korda kiiremini kui üksi tehes. Otsustusvõime kasvab märgatavalt. Võib öelda, et olen enamasti meeskonnamängija olnud.