Õppimisprotsessi mudel
Tänapäevane õppimise ja õpetamise mudel kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi, millesse õpilased tuleks haarata nii enne kui pärast õppimiskogemust, samuti õppimisprotsessi ajal. Mudel on põhjalikult läbi uuritud, seda on tutvustanud paljud autorid, sealhulgas J. L. Vaughn, T. H. Estes, D. Ogle, C. A. Temple ja J. W. Gillet, R. J. Tierney, J. E. Readence ja E. K. Dishner (Steele, Meredith jt,1997).
Mõtlemise ja õppimise mudel kujutab endast protseduuri, mille abil õpetajad juhivad õpilasi arusaamise suunas. Kuigi mudelit saab kirjeldada osade kaupa, on see terviklik, integreeritud strateegia. Mõtlemise ja õppimise mudeli loomisel on toetutud eeldusele, et see, mida inimene teab, määrab olulisel määral selle, mida ta suudab õppida.
Mudeli esimene faas on evokatsioon (ingl evocation – esile kutsumine), kasutatud on ka sõna häälestus, milles õpilased teadvustavad oma varasemaid teadmisi teemast, teevad oletusi (ennustusi) edasise kohta ning seavad üldisi eesmärke lugemiseks ja (edasiseks) uurimiseks.
Evokatsioonifaasis on oluline selgitada välja õpilase eelteadmised. Õppimise edu/ebaedu sõltub suurel määral sellest, milline teave on õppijal enne antud teema /õpiülesande juurde asumist.
Õpetajate osa selles faasis on äratada õpilaste huvi teema vastu, tuues esile nende eelteadmised selles valdkonnas, ning suunata oma õpitegevust eesmärgistama.
Õpilaste tähelepanu peab olema suunatud teemale. Tähelepanu osa on väga oluliseks pidanud H. Lindgren ja W. Suter: "Ilma tähelepanumehhanismi funktsioneerimiseta ei jõua informatsioon töötlemissüsteemini. Me võime "õpetada" terve päeva, aga kui õpilased ei kuula meid (ei pööra tähelepanu), on kõik meie jõupingutused asjatud. Järelikult on üheks olulisemaks probleemiks meile kui õpetajatele õpilaste stimuleerimine sedavõrd, et käivituks nende tähelepanumehhanism (Lindgren, Suter, 1994).
Mudeli teine faas on tähenduse mõistmine (ingl realization of meaning), kus õpilased integreerivad loetu (või muus vormis esitatu) oma arusaamadega, et seda mõista. Õpetaja ülesandeks on säilitada õpilaste tegevusse haaratust, huvi ja energiat, mis evokatsioonifaasis äratati, ning toetada õpilaste püüdeid oma mõistmis- ja õppimisprotsessi teadlikult jälgida (Steele, Meredith jt, 1997).
Mudeli kolmas faas on refleksioon (ingl reflection). Refleksiooni mõiste definitsioone on palju ning üsna erinevaid. Vaatlen refleksiooni kui õppimismudeli viimast faasi, milles toimub tervikliku pildi loomine õpitust, õpitu kasutamine uutes seostes ja uutes olukordades, omapoolse suhtumise kujundamine. Õpilased arutlevad, mida ning kuidas nad õppisid ning kuidas muutus nende arusaam.
Mõtlemise ja õppimise mudel kujutab endast protseduuri, mille abil õpetajad juhivad õpilasi arusaamise suunas. Kuigi mudelit saab kirjeldada osade kaupa, on see terviklik, integreeritud strateegia. Mõtlemise ja õppimise mudeli loomisel on toetutud eeldusele, et see, mida inimene teab, määrab olulisel määral selle, mida ta suudab õppida.
Mudeli esimene faas on evokatsioon (ingl evocation – esile kutsumine), kasutatud on ka sõna häälestus, milles õpilased teadvustavad oma varasemaid teadmisi teemast, teevad oletusi (ennustusi) edasise kohta ning seavad üldisi eesmärke lugemiseks ja (edasiseks) uurimiseks.
Evokatsioonifaasis on oluline selgitada välja õpilase eelteadmised. Õppimise edu/ebaedu sõltub suurel määral sellest, milline teave on õppijal enne antud teema /õpiülesande juurde asumist.
Õpetajate osa selles faasis on äratada õpilaste huvi teema vastu, tuues esile nende eelteadmised selles valdkonnas, ning suunata oma õpitegevust eesmärgistama.
Õpilaste tähelepanu peab olema suunatud teemale. Tähelepanu osa on väga oluliseks pidanud H. Lindgren ja W. Suter: "Ilma tähelepanumehhanismi funktsioneerimiseta ei jõua informatsioon töötlemissüsteemini. Me võime "õpetada" terve päeva, aga kui õpilased ei kuula meid (ei pööra tähelepanu), on kõik meie jõupingutused asjatud. Järelikult on üheks olulisemaks probleemiks meile kui õpetajatele õpilaste stimuleerimine sedavõrd, et käivituks nende tähelepanumehhanism (Lindgren, Suter, 1994).
Mudeli teine faas on tähenduse mõistmine (ingl realization of meaning), kus õpilased integreerivad loetu (või muus vormis esitatu) oma arusaamadega, et seda mõista. Õpetaja ülesandeks on säilitada õpilaste tegevusse haaratust, huvi ja energiat, mis evokatsioonifaasis äratati, ning toetada õpilaste püüdeid oma mõistmis- ja õppimisprotsessi teadlikult jälgida (Steele, Meredith jt, 1997).
Mudeli kolmas faas on refleksioon (ingl reflection). Refleksiooni mõiste definitsioone on palju ning üsna erinevaid. Vaatlen refleksiooni kui õppimismudeli viimast faasi, milles toimub tervikliku pildi loomine õpitust, õpitu kasutamine uutes seostes ja uutes olukordades, omapoolse suhtumise kujundamine. Õpilased arutlevad, mida ning kuidas nad õppisid ning kuidas muutus nende arusaam.