Hindamisarutelu kui protsess aitab kaasa kooli arengule
Arenevad koolid teavad, et hindamisjuhend pole dokument, mis peaks võimalikult kiiresti ja võimalikult lõplikult valmis saama.
Oluline on see, et nende teemade üle koolis arutletakse ja neid seeläbi väärtustatakse. Oluline on ka just Selle Kooli Oma Tee otsimine, erinevate variantide katsetamine, nende tugevuste ja nõrkuste kaardistamine, analüüs ja oma edust ja vigadest õppimine.
Tallinna Reaalkoolis toimus enesehindamine 2011/12 õppeaastal esimest korda tabeli abil.
Enesehinnangutabeli koostamise põhimõtted on käsitletud kodukorrapunktide täitmise analüüsina.
Kiiruse ning arusaadavuse huvides on igale analüüsitavale punktile lisatud hinnangu lahtikirjutused - iga õpilane saab valida sellise lahtri, mis tema käitumist/hoolsust kõige adekvaatsemalt kirjeldab.
Esimese poolaasta tagasiside põhjal vajab see tabel täiustamist, kuna õpetajate ning õpilaste arvates ei hõlma selline analüüs kõiki hoolsuse ja käitumisega seotud tahke ning õpilase enda analüüs ei tule kõige selgemal kujul esile.
Oluline oli õpetajate pedagoogilise vabaduse austamine ning võimaluste pakkumine ka teisiti proovida. Mõni õpetaja lahendas eneseanalüüsi lehe täitmise teisiti, jättes analüüsivaldkondade hinnangulahtrid tühjaks ning iga õpilane analüüsis ise, kuidas ta antud valdkonda sobitub, kuidas oma käitumist hindab. Sellise analüüsi puhul ilmnesid ka erinevad tõlgendusvõimalused, mida saab kasutada uue hindamismudeli täiustamiseks.
Olulist rolli mängivad ka edaspidi aineõpetajate hinnangud. Üldjuhul annavad aineõpetajad oma hinnangu kaks korda aastas e-kooli kaudu. Kuna numbrilist hinnet enam ei ole, kasutatakse määranguid VN (vastab nõuetele, s.t nii hoolsus kui käitumine) jmt. Selline hinnanguline sõnastus on esialgne ning vajab täiustamist. Samas on paljudel klassijuhatajatel jäänud tava enne arenguvestlust aineõpetajatega kontakteeruda ning panna kirja nende tähelepanekud konkreetse õpilase kohta.
Kuna oleme uut hindamismudelit kasutanud vaid pool aastat ning oleme teinud juba uuendusettepanekuid, siis oleme alles oma hindajatee alguses. Väga palju on katsetusi, väga palju on mitmete võimaluste läbimängimist.
Käitumise ja hoolsuse kujundav hindamine on meie hindamisjuhendis veel lahti kirjutamata. Otsime oma teed: "mäe otsa viib mitu teed".
Õpime, katsetame, kuulame tagasisidet, vahetame kolleegidega kogemusi.
Hetkel andmeid õpilase käitumise kohta kogutakse eelkõige vaatluse teel, vaatlusandmed salvestatakse on üldjuhul e-Koolis. Arvamused koondab veerandihinneteks klassijuhataja, arvestades ka tunnivälist käitumist (ehk olnud probleeme).
Tulevikus tahame välja töötada toimiva sõnalise hinnangu andmise süsteemi, võibolla üldse loobuda käitumise ja hoolsuse numbrilisest hindamisest.
Ahja Keskkool
Oluline on see, et nende teemade üle koolis arutletakse ja neid seeläbi väärtustatakse. Oluline on ka just Selle Kooli Oma Tee otsimine, erinevate variantide katsetamine, nende tugevuste ja nõrkuste kaardistamine, analüüs ja oma edust ja vigadest õppimine.
Tallinna Reaalkoolis toimus enesehindamine 2011/12 õppeaastal esimest korda tabeli abil.
Enesehinnangutabeli koostamise põhimõtted on käsitletud kodukorrapunktide täitmise analüüsina.
Kiiruse ning arusaadavuse huvides on igale analüüsitavale punktile lisatud hinnangu lahtikirjutused - iga õpilane saab valida sellise lahtri, mis tema käitumist/hoolsust kõige adekvaatsemalt kirjeldab.
Esimese poolaasta tagasiside põhjal vajab see tabel täiustamist, kuna õpetajate ning õpilaste arvates ei hõlma selline analüüs kõiki hoolsuse ja käitumisega seotud tahke ning õpilase enda analüüs ei tule kõige selgemal kujul esile.
Oluline oli õpetajate pedagoogilise vabaduse austamine ning võimaluste pakkumine ka teisiti proovida. Mõni õpetaja lahendas eneseanalüüsi lehe täitmise teisiti, jättes analüüsivaldkondade hinnangulahtrid tühjaks ning iga õpilane analüüsis ise, kuidas ta antud valdkonda sobitub, kuidas oma käitumist hindab. Sellise analüüsi puhul ilmnesid ka erinevad tõlgendusvõimalused, mida saab kasutada uue hindamismudeli täiustamiseks.
Olulist rolli mängivad ka edaspidi aineõpetajate hinnangud. Üldjuhul annavad aineõpetajad oma hinnangu kaks korda aastas e-kooli kaudu. Kuna numbrilist hinnet enam ei ole, kasutatakse määranguid VN (vastab nõuetele, s.t nii hoolsus kui käitumine) jmt. Selline hinnanguline sõnastus on esialgne ning vajab täiustamist. Samas on paljudel klassijuhatajatel jäänud tava enne arenguvestlust aineõpetajatega kontakteeruda ning panna kirja nende tähelepanekud konkreetse õpilase kohta.
Kuna oleme uut hindamismudelit kasutanud vaid pool aastat ning oleme teinud juba uuendusettepanekuid, siis oleme alles oma hindajatee alguses. Väga palju on katsetusi, väga palju on mitmete võimaluste läbimängimist.
Käitumise ja hoolsuse kujundav hindamine on meie hindamisjuhendis veel lahti kirjutamata. Otsime oma teed: "mäe otsa viib mitu teed".
Õpime, katsetame, kuulame tagasisidet, vahetame kolleegidega kogemusi.
Hetkel andmeid õpilase käitumise kohta kogutakse eelkõige vaatluse teel, vaatlusandmed salvestatakse on üldjuhul e-Koolis. Arvamused koondab veerandihinneteks klassijuhataja, arvestades ka tunnivälist käitumist (ehk olnud probleeme).
Tulevikus tahame välja töötada toimiva sõnalise hinnangu andmise süsteemi, võibolla üldse loobuda käitumise ja hoolsuse numbrilisest hindamisest.
Ahja Keskkool
Üks muudatus võib kaasa tuua teise(d)
Oluline on hindamissüsteemi terviklikkus, seda saab tagada eelkõige kooli juhtimise tasandil. Vägagi võimalik, et ühe komponendi muutmine toob kaasa ka teis(t)e muutmise vajaduse.
Tallinna Reaalkoolis võeti kasutusele käitumise ja hoolsuse hindamine tabel, milles punkti kaupa lahtikirjutatud ja analüüsitud kodukorra punktide täitmist.
Kuna selline tabel täidab eelkõige meie kolme eesmärgi esimest punkti ning teatud reservatsioonidega kolmandat, muutus hoopis suuremaks arenguvestluste roll, saades täiustuse õpilase eneseanalüüsi näol.
Kuna kooli enesehinnangu leht saadetakse täidetud kujul vanematele ning jõuab allkirjastatuna õpetajale tagasi, toimub arutelu eelkõige arenguvestlustel, mille käigus võib muutuda ka õpilase poolt kirja pandu/ õpilase poolt arvatu. Seni on arenguvestluse ülesehitus ja toimimise viis olnud õpetaja jaoks suhteliselt vaba. Võimalik, et uus hindamissüsteem muudab ka arenguvestluse sisu ning tulemust, kuna eneseanalüüsi leht võimaldaks eesmärgid ning kokkulepped sõlmida kõigi õpilase ja kooli jaoks oluliste koostööpunktide kohta.
Tallinna Reaalkoolis võeti kasutusele käitumise ja hoolsuse hindamine tabel, milles punkti kaupa lahtikirjutatud ja analüüsitud kodukorra punktide täitmist.
Kuna selline tabel täidab eelkõige meie kolme eesmärgi esimest punkti ning teatud reservatsioonidega kolmandat, muutus hoopis suuremaks arenguvestluste roll, saades täiustuse õpilase eneseanalüüsi näol.
Kuna kooli enesehinnangu leht saadetakse täidetud kujul vanematele ning jõuab allkirjastatuna õpetajale tagasi, toimub arutelu eelkõige arenguvestlustel, mille käigus võib muutuda ka õpilase poolt kirja pandu/ õpilase poolt arvatu. Seni on arenguvestluse ülesehitus ja toimimise viis olnud õpetaja jaoks suhteliselt vaba. Võimalik, et uus hindamissüsteem muudab ka arenguvestluse sisu ning tulemust, kuna eneseanalüüsi leht võimaldaks eesmärgid ning kokkulepped sõlmida kõigi õpilase ja kooli jaoks oluliste koostööpunktide kohta.
Arenguvestluse uuenev roll
Arenguvestluse olulisust aineülesel hindamisel on välja toonud mitme kooli meeskonnad. Rõhutatakse erinevate osapoolte kaasamise tähtust ja sellest sündivat uut kvaliteeti suhtlemises.
Tabasalu Ühisgümnaasiumis on leidnud kasutust käitumise hindamise erinevad printsiibid:
Võru I Põhikoolis on arenguvestluse ettevalmistamisse kaasatud õpilane, kes koostab eneseanalüüsi, lapsevanem, kes on saanud küsimustiku arenguvestluse teemadega, aineõpetajad, kes annavad klassijuhatajale hinnanguid õpilase õppimise, käitumise ja hoolsuse kohta (areng nendes valdkondades), tugispetsialistid (sotsiaalpedagoog, logopeed, õpiabi õpetajad, meditsiiniõde jne). Arenguvestlusel peaks õpilane saama tagasisidet, mille põhjal on võimalik kavandada uued eesmärgid edaspidiseks.
Arenguvestluse rolli aineülese arengu hindamisel väärtustatakse mitmes koolis.
Pärnu Vanalinna Põhikoolis toimuvad arenguvestlused (õpilane - lapsevanem – klassijuhataja) üks kord õppeaastas ning nende vestluste peaeesmärgiks on õpilase arengu toetamine.
Enne arenguvestlust kogub klassijuhataja aineõpetajatelt info õpilase käitumise, hoolsuse ja edasijõudmise kohta kõikides õppeainetes. Arenguvestluse käigus antakse tagasiside ka üldpädevuste omandamise kohta (selleks oleme välja töötamas üldpädevuste omandatuse kriteeriume klasside kaupa).
Arenguvestluses keskendutakse õpilase tugevatele külgedele, et soodustada positiivse enesehinnangu kujunemist.
Enne arenguvestlust saab õpilane õpetajalt töölehe, mis suunab õpilase eneseanalüüsi ning pere täidab ettevalmistuslehe. Täidetud ettevalmistuslehed on aluseks arenguvestlusele. Ettevalmistuslehtede kasutamine loob eeldused selleks, et vestlusest ei kujune ainult õpetaja aruanne, vaid kolmepoolne arengut toetav vestlus, mille käigus õpilasel aidatakse seada uued eesmärgid.
Uulu Põhikoolis toimuvad arenguvestlused regulaarselt ning ühtselt väljatöötatud analüüsikava alusel. Õpilane ja lapsevanem valmistuvad arenguvestluseks. Toimub õpilase eneseanalüüs, mida suunab klassijuhataja oma küsimustega ning toetab lapsevanem. Arenguvestluse käigus tehakse kindlaks õpilase huvid, tugevamad ja nõrgemad küljed ning saavad selgemaks lähemad ja kaugemad eesmärgid. Arutatakse läbi püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.
Ilmatsalu Põhikoolis peetakse arenguvestlusi oluliseks, need toimuvad igal õppeaastal. Arenguvestlusele eelneb õpilase enda ja lapsevanema poolne kirjalik kokkuvõte õpilase käitumisele, õppimisele ja huvidele. Kasutatud on üldisemat laadi küsimusi, millele antakse seletavat laadi vastus. Arenguvestluste käigus ilmnevad ka lapse koolivälised huvialad.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpetajatel on olnud suhteliselt vabad käed arenguvestluse läbiviimisel ja analüüsitavate teemade valimisel. Arenguvestluse rolli kindlaksmääramine kujundava hindamise osana aitab selgitada arenguvestluse eesmärke ning tõhustada vestluse rolli lapse kasvatamisel. Arenguvestlus on õppeprotsessi loomulik etapp, millele eelneb sündmuste analüüs kõigi osapoolte poolt, nende sünteesimine arenguvestluseks valmistumisel ja olulisemate eesmärkide seadmine arenguvestluse läbiviimiseks. Arenguvestluse tulemused on heaks aluseks edasise tegevuse planeerimisel.
Lisaks kasutame oma koolis:
Tabasalu Ühisgümnaasiumis on leidnud kasutust käitumise hindamise erinevad printsiibid:
- Arenguvestlusel antav õpilase enesehinnang, vanematepoolne hinnang ja õpetajapoolne hinnang õpilase käitumisele. See on aidanud parendada suhtlemist õpilase-õpetaja, õpilase-lapsevanema ja õpetaja-lapsevanema tasandil.
- Aineõpetajate hinnang käitumisele ja hoolsusele – aitab mitmekülgsemalt hinnata käitumist ja hoolsust.
Võru I Põhikoolis on arenguvestluse ettevalmistamisse kaasatud õpilane, kes koostab eneseanalüüsi, lapsevanem, kes on saanud küsimustiku arenguvestluse teemadega, aineõpetajad, kes annavad klassijuhatajale hinnanguid õpilase õppimise, käitumise ja hoolsuse kohta (areng nendes valdkondades), tugispetsialistid (sotsiaalpedagoog, logopeed, õpiabi õpetajad, meditsiiniõde jne). Arenguvestlusel peaks õpilane saama tagasisidet, mille põhjal on võimalik kavandada uued eesmärgid edaspidiseks.
Arenguvestluse rolli aineülese arengu hindamisel väärtustatakse mitmes koolis.
Pärnu Vanalinna Põhikoolis toimuvad arenguvestlused (õpilane - lapsevanem – klassijuhataja) üks kord õppeaastas ning nende vestluste peaeesmärgiks on õpilase arengu toetamine.
Enne arenguvestlust kogub klassijuhataja aineõpetajatelt info õpilase käitumise, hoolsuse ja edasijõudmise kohta kõikides õppeainetes. Arenguvestluse käigus antakse tagasiside ka üldpädevuste omandamise kohta (selleks oleme välja töötamas üldpädevuste omandatuse kriteeriume klasside kaupa).
Arenguvestluses keskendutakse õpilase tugevatele külgedele, et soodustada positiivse enesehinnangu kujunemist.
Enne arenguvestlust saab õpilane õpetajalt töölehe, mis suunab õpilase eneseanalüüsi ning pere täidab ettevalmistuslehe. Täidetud ettevalmistuslehed on aluseks arenguvestlusele. Ettevalmistuslehtede kasutamine loob eeldused selleks, et vestlusest ei kujune ainult õpetaja aruanne, vaid kolmepoolne arengut toetav vestlus, mille käigus õpilasel aidatakse seada uued eesmärgid.
Uulu Põhikoolis toimuvad arenguvestlused regulaarselt ning ühtselt väljatöötatud analüüsikava alusel. Õpilane ja lapsevanem valmistuvad arenguvestluseks. Toimub õpilase eneseanalüüs, mida suunab klassijuhataja oma küsimustega ning toetab lapsevanem. Arenguvestluse käigus tehakse kindlaks õpilase huvid, tugevamad ja nõrgemad küljed ning saavad selgemaks lähemad ja kaugemad eesmärgid. Arutatakse läbi püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.
Ilmatsalu Põhikoolis peetakse arenguvestlusi oluliseks, need toimuvad igal õppeaastal. Arenguvestlusele eelneb õpilase enda ja lapsevanema poolne kirjalik kokkuvõte õpilase käitumisele, õppimisele ja huvidele. Kasutatud on üldisemat laadi küsimusi, millele antakse seletavat laadi vastus. Arenguvestluste käigus ilmnevad ka lapse koolivälised huvialad.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpetajatel on olnud suhteliselt vabad käed arenguvestluse läbiviimisel ja analüüsitavate teemade valimisel. Arenguvestluse rolli kindlaksmääramine kujundava hindamise osana aitab selgitada arenguvestluse eesmärke ning tõhustada vestluse rolli lapse kasvatamisel. Arenguvestlus on õppeprotsessi loomulik etapp, millele eelneb sündmuste analüüs kõigi osapoolte poolt, nende sünteesimine arenguvestluseks valmistumisel ja olulisemate eesmärkide seadmine arenguvestluse läbiviimiseks. Arenguvestluse tulemused on heaks aluseks edasise tegevuse planeerimisel.
Lisaks kasutame oma koolis:
- juhtumi analüüsi koosolek;
- kuu kiituskirjad;
- poolaasta kiituskirjad;
- pedagoogilised vestlused;
- jne