Käitumine on dialoog
Sageli tundub koolisituatsioonis, et eeskujulikult käituma peavad vaid õpilased, õpetajate kohta see nõue aga ei kehti. Samas on käitumine alati dialoog – probleemse käitumisega võivad õpilased mõnikord väljendada ka oma rahulolematust kasutatavate õppemeetoditega, õppesisu raskusastmega (liiga lihtne või keeruline) vms.
Oluline on hinnata nii õpilase kui õpetaja tegevust tekkinud situatsioonis, mitte keskenduda ainult õpilasele või ainult õpetajale
Ilmatsalu Põhikool
Oluline on kaasata dialoogi õppija – nii klassi tasandil kui ka individuaalselt.
Oluline on õpilase toetamine, motiveerimine käitumise parendamiseks
Kogu klassi tasandil saab käitumise alastest eesmärkidest olulisemad sõnastada klassi reeglitena, mida vajadusel taas üheskoos üle vaadatakse ja täiendatakse.
Kui õpilast ja tema vanemaid arvestatakse võrdväärsete partneritena, siis on vastastikused kokkulepped (mida võib vormistada ka kirjaliku lepinguna) heaks võimaluseks käitumist kujundavalt hinnata. See omakorda võimaldab aja jooksul liikuda sellise käitumise poole, mis kõiki osapooli rahuldab ning võimaldab õpilasel koolis oma potentsiaali võimalikult hästi realiseerida.
Kokkuleppeid või sõlmida seoses arenguvestlusega, aga vajadusel ka teistes olukordades
(põhjuseta puudumised, tunnirahu klassis õppimine, leping õpetajaga, tunnikülastuslehe väljastamine jne).
Heaks väljundiks on tugiisikute pakkumine õpilastele, kellel on ilmnenud probleeme
(sotsiaalpedagoog, psühholoog, TORE tugiisik).
Türi Põhikool
Oluline on hinnata nii õpilase kui õpetaja tegevust tekkinud situatsioonis, mitte keskenduda ainult õpilasele või ainult õpetajale
Ilmatsalu Põhikool
Oluline on kaasata dialoogi õppija – nii klassi tasandil kui ka individuaalselt.
Oluline on õpilase toetamine, motiveerimine käitumise parendamiseks
Kogu klassi tasandil saab käitumise alastest eesmärkidest olulisemad sõnastada klassi reeglitena, mida vajadusel taas üheskoos üle vaadatakse ja täiendatakse.
Kui õpilast ja tema vanemaid arvestatakse võrdväärsete partneritena, siis on vastastikused kokkulepped (mida võib vormistada ka kirjaliku lepinguna) heaks võimaluseks käitumist kujundavalt hinnata. See omakorda võimaldab aja jooksul liikuda sellise käitumise poole, mis kõiki osapooli rahuldab ning võimaldab õpilasel koolis oma potentsiaali võimalikult hästi realiseerida.
Kokkuleppeid või sõlmida seoses arenguvestlusega, aga vajadusel ka teistes olukordades
(põhjuseta puudumised, tunnirahu klassis õppimine, leping õpetajaga, tunnikülastuslehe väljastamine jne).
Heaks väljundiks on tugiisikute pakkumine õpilastele, kellel on ilmnenud probleeme
(sotsiaalpedagoog, psühholoog, TORE tugiisik).
Türi Põhikool
Oluline on õppijate kaasamine ka käitumise hindamisse
Õppeprotsessis osalejate võimalus hinnata nii enda kui ka kaaslaste käitumist (ja seda just mitte hinde panemise, vaid analüüsi võtmes) aitab kõigil osapooltel mõista ja läbi rääkida, milline käitumine siis on eesmärgiks seatud ning objektiivsemalt tajuda ka seda, kus õppija enda käitumine selle eesmärgi suhtes hetkel asetseb. Kuna õpetajad on koolis siiski teatud määral võimupositsioonil, siis on kaasõpilaste tagasiside nii mõnelgi korral väga oluline ja võib-olla ka väga edasiviiv.
Tartu Kristlikus Põhikoolis on õpilaste kaasamist käitumise ja muu aineülese hindamisse: enese- ja kaaslaste hindamist siiani kasutatud planeerimata, kuid koolimeeskond leidis, et võiks selle võtta kasutusele formaalse hindamismeetodina. See muudaks hindamise objektiivsemaks ja tõhusamaks, sest erinevalt aineõpetajatest näevad õpilased oma kaaslasi kogu koolipäeva vältel erinevates olukordades.
Antud abimaterjali põhjal (lk 86–91) võib välja tuua enese- ja kaaslaste hindamise järgmised eelised:
Hindamises peaksid muidugi osalema ka klassijuhataja ja aineõpetajad, kes õpilaste hinnanguid vajadusel korrigeerivad ja täiendavad.
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetajate meeskond leidis:
Ka Tartu Katoliku Hariduskeskuse meeskond tõi välja:
Meil ei ole hindamisjuhendis sees, aga sooviksime formuleerida õpilase kaasamise ja enesehinnangu põhimõtted kujundava hindamise osana.
Õpilase enesehinnang aitab tõsta õpilase rolli ja vastutust isikliku õppimise ja arengu kujundajana. Samuti näeme, et tulevikku silmas pidades on lapsele vajalik õpetada eesmärgistatud enesehinnangu ja eneseanalüüsi võtteid.
Tartu Kristlikus Põhikoolis on õpilaste kaasamist käitumise ja muu aineülese hindamisse: enese- ja kaaslaste hindamist siiani kasutatud planeerimata, kuid koolimeeskond leidis, et võiks selle võtta kasutusele formaalse hindamismeetodina. See muudaks hindamise objektiivsemaks ja tõhusamaks, sest erinevalt aineõpetajatest näevad õpilased oma kaaslasi kogu koolipäeva vältel erinevates olukordades.
Antud abimaterjali põhjal (lk 86–91) võib välja tuua enese- ja kaaslaste hindamise järgmised eelised:
- on õpetajale efektiivne tagasiside saamise moodus
- arendab õpilaste enesehindamise oskust – kaaslaste tagasiside kaudu õpivad õpilased end kõrvalt vaatlema, see aitab korrigeerida nende enesehinnangut, mis võib olla põhjendamatult madal või kõrge
- aitab kaasata õpilasi eesmärkide seadmisesse, sest sageli määravad just sõprade seas kehtivad normid ja väärtushinnangud selle, millist käitumist õpilane peab aktsepteeritavaks
Hindamises peaksid muidugi osalema ka klassijuhataja ja aineõpetajad, kes õpilaste hinnanguid vajadusel korrigeerivad ja täiendavad.
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetajate meeskond leidis:
- Tulevikus võiks rakendada ka mõtet, et õpilane võiks enda käitumist/ motivatsiooni ka hinnata. Seeläbi saaks võrrelda õpilaste ja õpetajate arvamuste sarnasusi ja erinevusi. Samuti aitaks see õpilasel end paremini mõista. Nt. tabelisse märkida hinnang (tabel nagu lk 83, punktid/ kriteeriumid Lisa 4st lk 164, materjalis lk 86-88). See toimuks kursuse lõpus – hindamisjuhendisse sisse panna, et õpilase poolne tagasiside nii õpetajatööle, enda käitumisele, suhtumisele, motivatsioonile jne.
- Huvitav on ka õpetajate hindamise mõte (lk 91) ehk siis õpetaja eneserefleksioon, see aitaks õpetajatel oma tööd tulemuslikumaks teha. Aga siis peaks samuti olema hindamine sisukam kui ainult “hea” vms. Huvitav oleks rakendada kolleegi tunnis käimist ning enese filmimist.
Ka Tartu Katoliku Hariduskeskuse meeskond tõi välja:
Meil ei ole hindamisjuhendis sees, aga sooviksime formuleerida õpilase kaasamise ja enesehinnangu põhimõtted kujundava hindamise osana.
Õpilase enesehinnang aitab tõsta õpilase rolli ja vastutust isikliku õppimise ja arengu kujundajana. Samuti näeme, et tulevikku silmas pidades on lapsele vajalik õpetada eesmärgistatud enesehinnangu ja eneseanalüüsi võtteid.