Tallinna Reaalkool
(Ahti Pent, Kati Kurim, Triinu-Liis Vahter, Reet Libe, Kristi Koit)
Tallinna Reaalkool on õpilase valikuid ja mitmekesist huviharidust väärtustav, avatud ja traditsioonidele toetuv reaalkallakuga kool, mida iseloomustab pidev enesearengutaotlus.
Kooli eesmärgiks on Eesti jätkusuutlikkust kindlustava vaba isiksuse kujundamine.
Tallinna Reaalkooli õppekava õppe-kasvatuseesmärgid ning põhimõtted lähtuvad kooli põhiväärtustest ja väärtuskasvatuse alusprintsiipidest.
Tallinna Reaalkool on arenev kool, mis annab süvendatud reaal- ja loodusainete põhiteadmistele lisaks mitmekesist haridust ning eluoskusi muutuvas ühiskonnas parimaks toimetulekuks ja tervislikuks eluks. Kool arvestab ja süvendab õppija individuaalsust, toetab õpetaja omanäolist professionaalset enesearengut ning toetab ja võimendab koolisisest initsiatiivi.
Tahaksime, et meie kooli õppetöös käibiks põhimõte: õppimise eest vastutab õpilane ning õpetamise eest õpetaja. Ometi seisame silmitsi mitmete probleemidega. Eelmisel aastal alustas tööd töörühm, et arutleda õppimise ja hindamisega seotud probleemide üle
Kui õppimine on töö, siis on loomulik, et iga tööga käib kaasas edu ja ebaedu. Kas ei peaks laps tundma õppima oma võimeid algklassides, praegu langeb see murdeikka ja kukkumine on valus. Samuti seisame silmitsi probleemiga , et hinde tähtsus lapsevanema ja lapse jaoks on üle hinnatud.
Uus õppekava andis võimaluse muuta senist hindamise paradigmat. I kooliastmes rakendatakse Tallinna reaalkoolis kujundava hindamise põhimõtteid.
Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, ent ka käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.
I kooliastmes rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda. Kujundava hindamisena mõistetakse seejuures tegevusi, mille abil kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta ja antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
Numbriliste hinnete asemel:
II kooliastmes kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid oskusainetes ja kehalises kasvatuses.
Probleemid, millega seisame hetkel silmitsi.
Õpilase jaoks:
Lapsevanema jaoks:
Õpetaja jaoks:
Vajalik olek välja töötada õpilaste tunnustamise põhimõtted (kiituskiri). Probleem tekib õpilasraamatu täitmisega õppeaasta lõpus- mida ja kuidas sinna märkida.
Käitumise ja hoolsuse kohta teeb 4.–9. klassi õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajaga annab hinnangu õpilase eneseanalüüsile. Lähtuvalt eneseanalüüsist märgitakse käitumise ja hoolsuse hinnanguks VN (vastab nõuetele), AN (allapoole nõudeid) või MR (mitterahuldav).
Eneseanalüüsi täitmisel selgus, et õpetajate juhendamine ei olnud piisav ja õpetajad said asjadest erinevalt aru. Kuigi kõigil oli võimalus osaleda juba kevadel eneseanalüüsi koostamisel, ei oldud nüüd siiski rahul sõnastuse ja vormistusega. Hinnangud VN, AN ja MR ei olnud üheselt mõistetavad ja tekitasid segadust. Samuti tekkis küsimus, kui vajalik siiski on selline koondhinnangu andmine käitumisele ja hoolsusele.
Gümnaasiumi õpilane võib taotleda kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana valikkursuse arvestamisel. Põhimõtted on fikseeritud kooli valikkursuste ainekavas. Seda võimalust on kasutanud sportlased ja õpilased, kes õpivad saksa keelt ja prantsuse keelt kursustel.
Sõnastasime täpselt järelvastamise korra nt „Aineõpetaja määrab järelvastamisele kuuluva materjali ja viisi ning õpilane lepib aineõpetajaga kokku järelvastamise aja. Järelvastamise tingimused on järgmised:
Järelvastata saab materjali, milles õpilast on hinnatud hindega „puudulik“ ja „nõrk“ ning järgmine kontrolltöö vm vastamise viis ei sisalda eelpool nimetatud materjalid…“
Uus õppekava on andnud koolile võimaluse leida sobivaim tee oma kooli jaoks. Loodame vaid, et meil jätkub indu ja tarkust jätkata uute põhimõtetega ning leida lahendusi tekkinud probleemidele.
Kooli eesmärgiks on Eesti jätkusuutlikkust kindlustava vaba isiksuse kujundamine.
Tallinna Reaalkooli õppekava õppe-kasvatuseesmärgid ning põhimõtted lähtuvad kooli põhiväärtustest ja väärtuskasvatuse alusprintsiipidest.
Tallinna Reaalkool on arenev kool, mis annab süvendatud reaal- ja loodusainete põhiteadmistele lisaks mitmekesist haridust ning eluoskusi muutuvas ühiskonnas parimaks toimetulekuks ja tervislikuks eluks. Kool arvestab ja süvendab õppija individuaalsust, toetab õpetaja omanäolist professionaalset enesearengut ning toetab ja võimendab koolisisest initsiatiivi.
Tahaksime, et meie kooli õppetöös käibiks põhimõte: õppimise eest vastutab õpilane ning õpetamise eest õpetaja. Ometi seisame silmitsi mitmete probleemidega. Eelmisel aastal alustas tööd töörühm, et arutleda õppimise ja hindamisega seotud probleemide üle
Kui õppimine on töö, siis on loomulik, et iga tööga käib kaasas edu ja ebaedu. Kas ei peaks laps tundma õppima oma võimeid algklassides, praegu langeb see murdeikka ja kukkumine on valus. Samuti seisame silmitsi probleemiga , et hinde tähtsus lapsevanema ja lapse jaoks on üle hinnatud.
Uus õppekava andis võimaluse muuta senist hindamise paradigmat. I kooliastmes rakendatakse Tallinna reaalkoolis kujundava hindamise põhimõtteid.
Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, ent ka käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.
I kooliastmes rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda. Kujundava hindamisena mõistetakse seejuures tegevusi, mille abil kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta ja antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
Numbriliste hinnete asemel:
- antakse õpetaja poolt suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusammude puhul, juhtides tähelepanu vigadele ja puudustele ja näidatakse ära suunad, kus õpilane peab ennast arendama;
- märgitakse eKooli lisaks hinnangutele ka töös saadud punktisumma või vigade arv;
- rakendatakse koolisisesed tasemetöid kaks korda õppeaastas, mille tulemused esitatakse punktidena ja märgitakse tunnistusele;
- rakendatakse õpilase suulisi ja kirjalikke enesehinnanguid ning neist lähtuvate eesmärkide püstitamist järgnevaks õpinguperioodiks;
II kooliastmes kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid oskusainetes ja kehalises kasvatuses.
Probleemid, millega seisame hetkel silmitsi.
Õpilase jaoks:
- õpilaspäevikusse on ebamugav kirjutada lapsel hinnanguid
Lapsevanema jaoks:
- pinge hinde pärast on küll kadunud, aga kas säilib ka õpimotivatsioon
- ülevaate saamine lapse õppimisest nõuab keskendumist ja aega ( eKooli väga täpne lugemine ja selle mõistmine)
Õpetaja jaoks:
- töökoormus suurenes oluliselt
- eKool ja õpilaspäevik ei toeta kujundavat hindamist
- suure klassi puhul on raskem anda individuaalset tagasisidet
- õpetaja sõnavara peab võimaldama anda mitmekesist tagasisidet
Vajalik olek välja töötada õpilaste tunnustamise põhimõtted (kiituskiri). Probleem tekib õpilasraamatu täitmisega õppeaasta lõpus- mida ja kuidas sinna märkida.
Käitumise ja hoolsuse kohta teeb 4.–9. klassi õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajaga annab hinnangu õpilase eneseanalüüsile. Lähtuvalt eneseanalüüsist märgitakse käitumise ja hoolsuse hinnanguks VN (vastab nõuetele), AN (allapoole nõudeid) või MR (mitterahuldav).
Eneseanalüüsi täitmisel selgus, et õpetajate juhendamine ei olnud piisav ja õpetajad said asjadest erinevalt aru. Kuigi kõigil oli võimalus osaleda juba kevadel eneseanalüüsi koostamisel, ei oldud nüüd siiski rahul sõnastuse ja vormistusega. Hinnangud VN, AN ja MR ei olnud üheselt mõistetavad ja tekitasid segadust. Samuti tekkis küsimus, kui vajalik siiski on selline koondhinnangu andmine käitumisele ja hoolsusele.
Gümnaasiumi õpilane võib taotleda kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana valikkursuse arvestamisel. Põhimõtted on fikseeritud kooli valikkursuste ainekavas. Seda võimalust on kasutanud sportlased ja õpilased, kes õpivad saksa keelt ja prantsuse keelt kursustel.
Sõnastasime täpselt järelvastamise korra nt „Aineõpetaja määrab järelvastamisele kuuluva materjali ja viisi ning õpilane lepib aineõpetajaga kokku järelvastamise aja. Järelvastamise tingimused on järgmised:
Järelvastata saab materjali, milles õpilast on hinnatud hindega „puudulik“ ja „nõrk“ ning järgmine kontrolltöö vm vastamise viis ei sisalda eelpool nimetatud materjalid…“
Uus õppekava on andnud koolile võimaluse leida sobivaim tee oma kooli jaoks. Loodame vaid, et meil jätkub indu ja tarkust jätkata uute põhimõtetega ning leida lahendusi tekkinud probleemidele.