Tartu Jaan Poska Gümnaasium
(Helmer Jõgi, Anneli Sigus, Kristina Ude, Carita Hommik, Toomas Liivamägi)
I Tartu Jaan Poska gümnaasiumi hindamisjuhendi analüüs
Meie kooli hindamisjuhend kehtib alates 10. jaanuarist 2012. Kättesaadav on see aadressil: http://jpg.tartu.ee/dokument/hindamisjuhend.pdf
Õpetajal on väga palju sõnaõigust selle osas, kuidas ta oma ainet hindab (millised tööd, kas jooksev või arvestuslik, hindeline või soorituslik, jne). Tehakse selget vahet arvestusega ja jooksva hindega hinnatavatel ainetel (hindamisvormid ei tohi kattuda). Arvestusega ainetes innustatakse õpetajaid tegema vahetöid, mis ei ole hindelised, aga annavad tagasidet õpitulemuste kohta.
Õppimisele aitavad kaasa ka igal aastal põhiainetes tehtavad tasanduskursused 10. klassi õpilastele, et aidata õpilastel alusteadmisi täiendada ja hõlbustada edasist õppimist vastavas aines.
Eraldi kirjeldust kujundavast hindamisest ega üldprintsiipidest ei ole (meie hindamisjuhend on väga praktiline dokument), aga kujundav hindamine tuleb välja kursuste hindamise ja arvestuste läbiviimise korralduses. Eks siinkohal mängib rolli ka asjaolu, et kool on uus ja esialgu oli vaja võimalikult kiiresti ühtset alust hindamiseks. Sellest tingituna on ka see dokument nii praktilise suunitlusega ega selgita laiemaid üldmõisteid.
Hetkeseisuga meie koolis käitumist ega hoolsust ei hinnata, kuna tegemist on gümnaasiumiõpilastega.
Hindamine valikainete puhul on üsna vaba – “Kool kasutab valikkursuste hindamisel hinnanguid „A“ – „arvestatud” ja „MA“ – „mittearvestatud“, kui antud valikkursuse õpetaja ei otsusta teisiti”. Õpetajal on väga palju otsustusõigust selle osas, kuidas ta oma aine spetsiifikast lähtuvalt aine hindamist korraldab nii, et see oleks võimalikult tulemuslik ja õppijate arengut soodustav. Hetkeseisuga on ainus nõudmine see, et arvestusega lõppeva aine puhul ei tohi kursuse sees teha hindelisi töid, mis mõjutaksid lõpphinnet (tohib ja isegi peaks tegema töid, mis näitaks õpilase arengut). Samas on see nõudmine, mida mitmed õpetajad tahavad tulevikus üle vaadata (hindamisjuhendile võib muudatusi teha õppeaasta lõpul). Hindamisjuhendis on välja toodud ka erinevate hindeliste tööde definitsioonid, et oleks ühene arusaam, mida tähendab “kodulugemine”, “tunnikontroll”, vms.
II Juhend praktilise töö hindamiseks
Praktilise töö liigid on näiteks:
Korraldus
Tööd hindab komisjon, mis koosneb erinevate valdkondade õpetajatest
Praktilise töö hindamiskriteeriumid e lävenditase (rahuldav) ja väga hea tase (suurepärane)
Meie kooli hindamisjuhend kehtib alates 10. jaanuarist 2012. Kättesaadav on see aadressil: http://jpg.tartu.ee/dokument/hindamisjuhend.pdf
Õpetajal on väga palju sõnaõigust selle osas, kuidas ta oma ainet hindab (millised tööd, kas jooksev või arvestuslik, hindeline või soorituslik, jne). Tehakse selget vahet arvestusega ja jooksva hindega hinnatavatel ainetel (hindamisvormid ei tohi kattuda). Arvestusega ainetes innustatakse õpetajaid tegema vahetöid, mis ei ole hindelised, aga annavad tagasidet õpitulemuste kohta.
Õppimisele aitavad kaasa ka igal aastal põhiainetes tehtavad tasanduskursused 10. klassi õpilastele, et aidata õpilastel alusteadmisi täiendada ja hõlbustada edasist õppimist vastavas aines.
Eraldi kirjeldust kujundavast hindamisest ega üldprintsiipidest ei ole (meie hindamisjuhend on väga praktiline dokument), aga kujundav hindamine tuleb välja kursuste hindamise ja arvestuste läbiviimise korralduses. Eks siinkohal mängib rolli ka asjaolu, et kool on uus ja esialgu oli vaja võimalikult kiiresti ühtset alust hindamiseks. Sellest tingituna on ka see dokument nii praktilise suunitlusega ega selgita laiemaid üldmõisteid.
Hetkeseisuga meie koolis käitumist ega hoolsust ei hinnata, kuna tegemist on gümnaasiumiõpilastega.
Hindamine valikainete puhul on üsna vaba – “Kool kasutab valikkursuste hindamisel hinnanguid „A“ – „arvestatud” ja „MA“ – „mittearvestatud“, kui antud valikkursuse õpetaja ei otsusta teisiti”. Õpetajal on väga palju otsustusõigust selle osas, kuidas ta oma aine spetsiifikast lähtuvalt aine hindamist korraldab nii, et see oleks võimalikult tulemuslik ja õppijate arengut soodustav. Hetkeseisuga on ainus nõudmine see, et arvestusega lõppeva aine puhul ei tohi kursuse sees teha hindelisi töid, mis mõjutaksid lõpphinnet (tohib ja isegi peaks tegema töid, mis näitaks õpilase arengut). Samas on see nõudmine, mida mitmed õpetajad tahavad tulevikus üle vaadata (hindamisjuhendile võib muudatusi teha õppeaasta lõpul). Hindamisjuhendis on välja toodud ka erinevate hindeliste tööde definitsioonid, et oleks ühene arusaam, mida tähendab “kodulugemine”, “tunnikontroll”, vms.
II Juhend praktilise töö hindamiseks
Praktilise töö liigid on näiteks:
- kirjanduslik tekst / kunst (loominguline töö, projekt)+ taust/analüüs (väljast ret)/vorm
- vabatahtlik töö (muuseum, kodutute loomade varjupaik, noortekeskused) + plaan, tutvustus, instruktori kommentaar (mapp kokku)
- õpilasüritused (…) miks?, plaan, protsessikirjeldus
- õppevahend (-meetod) – ala koduleht vms
- õpilasfirma
- muu (sobivuse üle otsustab juhendaja või komisjon)
Korraldus
Tööd hindab komisjon, mis koosneb erinevate valdkondade õpetajatest
Praktilise töö hindamiskriteeriumid e lävenditase (rahuldav) ja väga hea tase (suurepärane)
Kriteerium
Idee originaalsus ja lisaväärtus Töö eesmärkide püstitamine Töö kavandamine ja ettevalmistused eesmärkide saavutamiseks Tööprotsessi kirjeldus Töö eesmärkide täitmine (lõpptulemus) Refleksioon (õpilase), üldpädevuste omandamise hindamine Sihtgrupi/kogeja tagasiside Ajakavast/ tööplaanist kinnipidamine Esitlus oma tööst |
Lävenditase
Teostatava idee olemasolu, kellegi teise algtöö edasiarendamine. On püstitatud eesmärk/ eesmärgid, sõnastus võib olla veidi ähmane. Kavandatud töö etapid on üldjoontes kirjeldatud (olemas on üldine ajakava). Kõik töö etapid on üldjoontes selgitatud ja kirjeldus vastab tegelikkusele. Töö vastab üldjoontes kavandatule. Õpilane suudab üldjoontes oma tegevust analüüsida, võrrelda lõppprodukti kavandatuga. Tagasiside on võetud. Tagasiside võib välja tuua puudusi projektis. Töö tegemine ei vasta alati töö ajakavale, kuid lõpuks on tehtud. Võib esineda mõningaid erinevusi algsest tööplaanist, aga mitte tähtsates sisulistes punktides. Esitlus on sooritatud, kuid ei vasta täielikult esitluse üldnõuetele. Õpilase suuline esinemine on väheveenev ja mõningates aspektides ebakorrektne. |
Väga hea sooritus
Idee on originaalne ja/või lisab omalt poolt suure panuse kellegi teise algtööle. Töö omab lisaväärtust koolile/ kogukonnale/ jm. Eesmärk/ eesmärgid on püstitatud selgelt ja üheselt arusaadavalt. Selgitatud on ka valikupõhimõtteid. Töö etapid on kirjeldatud detailselt, on läbimõeldud ja moodustavad terviku. Töö võib olla valdkondadevaheline ja hõlmata koostööd erinevate (huvi)gruppidega. Kõik töö etapid on kirjeldatud detailselt ja ühtset metoodikat järgides/ töö on korralikult dokumenteeritud. Tööprotsessi kirjeldus moodustab terviku. Kirjelduses kajastuvad selged valdkondadevahelised seosed ja koostöö erinevate (huvi)gruppidega. Töö vastab kavandatule. Töö etapid ja osad (dokumentatsioon, praktiline osa jm) on omavahel tasakaalus, moodustades tervikliku projekti. Õpilane on jooksvalt etappide kaupa analüüsinud oma töö käiku. Suudab võrrelda lõppprodukti kavandatuga ja asetada seda laiemasse konteksti (näha oma töö kasulikkust suuremas plaanis ja suhtes ümbritsevaga). Tagasiside on võetud ja on valdavalt positiivne. Töö sooritamine on toimunud korrektselt vastavalt ajakavale, kõigist aspektidest algses plaanis on kinni peetud. Esitlus on sooritatud suurepäraselt ja vastab kõikidele üldnõuetele. Õpilane vastab adekvaatselt kõigile teemakohastele küsimustele. Tema suuline esitlus on sorav ja veenev. |