Tartu Hiie Kool
(Ene Jaigma, Liivi Lubi, Maret Pajuste, Ingrid Puis, Ingrid Tappel)
Teadmiste ja oskuste hindamine
1) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajatelt, kaaslastelt ja enesehinnagu abil suulist või kirjalikku tagasisidet nii õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kui ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Tagasiside andmise vormi otsustab aineõpetaja.
2) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist hinnata tõstmaks õpimotivatsiooni.
3) Arenguvestlused, mis toimuvad vähemalt üks kord aastas, annavad tagasiside õppekava üldpädevuste, ainealaste õpitulemuste ja õpilase käitumise ning emotsionaalse seisundi kohta.
4) Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
5) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppekavas seatud oodatavate õpitulemustega. Lisaks võrreldakse õpilase arengut tema varasemate saavutustega, vajadusel arvestades õpilase puudest tulenevaid iseärasusi.
6) Õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega ja märgitakse igas klassis olevasse õpipäevikusse.
7) Ühel koolipäeval ei tohi olla üle 2 kontrolltöö.
8) Kontrolltööde sooritamine on kõigile õpilastele kohustuslik.
9) Eesti keeles hinnatakse eraldi osaoskusi: lugemine/kirjandus, keeleõpetus ja kõnearendus.
10) Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö, kodundus), arvestatakse hindamisel ka õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi ning individuaalset arengut.
11) Teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt või sõnaliselt.
12) 1. klassis kasutatakse sõnalist hinnangut.
13) 2. kuni 11. klassini kasutatakse lisaks sõnaliste ja kirjalike hinnangute andmisele numbrilist hindamist viiepallisüsteemis.
Hinded viiepallisüsteemis ja protsendilise skaala kasutamine.
Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4”- “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded.
1. Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus (esitlus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Kui õpilase vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
2. Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpilase vastus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
3. Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tekiks olulisi raskusi edasiõppimisel. Kui õpilase vastus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
4. Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel. Kui õpilase vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
5. Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus (esitlus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning õpilase areng õpitulemuste osas puudub.
1) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajatelt, kaaslastelt ja enesehinnagu abil suulist või kirjalikku tagasisidet nii õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kui ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Tagasiside andmise vormi otsustab aineõpetaja.
2) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist hinnata tõstmaks õpimotivatsiooni.
3) Arenguvestlused, mis toimuvad vähemalt üks kord aastas, annavad tagasiside õppekava üldpädevuste, ainealaste õpitulemuste ja õpilase käitumise ning emotsionaalse seisundi kohta.
4) Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
5) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppekavas seatud oodatavate õpitulemustega. Lisaks võrreldakse õpilase arengut tema varasemate saavutustega, vajadusel arvestades õpilase puudest tulenevaid iseärasusi.
6) Õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega ja märgitakse igas klassis olevasse õpipäevikusse.
7) Ühel koolipäeval ei tohi olla üle 2 kontrolltöö.
8) Kontrolltööde sooritamine on kõigile õpilastele kohustuslik.
9) Eesti keeles hinnatakse eraldi osaoskusi: lugemine/kirjandus, keeleõpetus ja kõnearendus.
10) Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö, kodundus), arvestatakse hindamisel ka õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi ning individuaalset arengut.
11) Teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt või sõnaliselt.
12) 1. klassis kasutatakse sõnalist hinnangut.
13) 2. kuni 11. klassini kasutatakse lisaks sõnaliste ja kirjalike hinnangute andmisele numbrilist hindamist viiepallisüsteemis.
Hinded viiepallisüsteemis ja protsendilise skaala kasutamine.
Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4”- “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded.
1. Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus (esitlus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Kui õpilase vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
2. Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpilase vastus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
3. Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tekiks olulisi raskusi edasiõppimisel. Kui õpilase vastus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
4. Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel. Kui õpilase vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
5. Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus (esitlus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning õpilase areng õpitulemuste osas puudub.