Õppimist toetav hindamine õppe lahutamatu osana
Õppida ja õpetada saab ka hinneteta, ent hindamine selle mõiste laiemas tähenduses on igasuguse õppeprotsessi lahutamatu osa.
Koolid, kus on juba varasematel aastatel kokku puututud lapsekesksete ja aktiivõpet toetavate meetoditega, näiteks Hea Algus, Suunatud Uurimuslik Õpe vms, pole õpetajatel kuigi keeruline seostada olemasolevaid praktikaid uute terminitega, sh „kujundava hindamisega“.
Mõningaid näiteid koolitusel osalenud koolide kogemustest:
Türi Põhikoolis on kujundav hindamine osa õppeprotsessist
I kooliastmes tugineb õppetöö õpetamismetoodikale nimetusega Hea Algus (Step by Step). Antud metoodika eeldab õpetajapoolset järjepidevat tagasisidet nii õpilastele kui lapsevanemale. See võimaldab õpetajal igal päeval õpilastega vestelda planeeritavast ja juba tehtud töödest, anda vastavat tagasisidet ja kasutada seda infot õppeplaani korrigeerimisel ja kujundamisel.
Kaks korda kuus toimuvad keskustepäevad, kus õpilasel on võimalus ise oma tööd kontrollida, kasutades erinevaid kontrollimisvõtteid (näiteks kontrollkaart). Õpetajal ja lapsevanemal on võimalus jälgida ülesannete lahendamise käiku, vajaduse korral abi pakkuda. Õpetaja aitab diferentseeritud tegevusest tulenevalt valida õpilasel õige raskusastmega töölehte/lugemisteksti jne, lastevanemaid kaasates suunata rühmatööd ja kontrollida tehtut. Ülesannete valikul on arvestatud uudsuse, huvi tekitamise, erineva raskusastme, tagasiside saamise võimalustega ning seoste loomisega igapäevaeluga. Õppesisu valikul on lähtutud elulähedusest, mida on rakendatud erinevate ainevaldkondade käsitlemisel. Täidetud töölehed kontrollib õpetaja järgmiseks päevaks, järgneb vigade analüüs ja parandus. Kontrollitud ja korrastatud töölehed pannakse õpimappi.
Õpimappe kasutavad erinevate ainete õpetajad hindamismudelina usinalt ka vanemas kooliastmes. Ainest, teemast, õpilase individuaalsusest jm lähtuvalt püstitatakse vastavad eesmärgid, mida asutakse erinevate õpitegevuste ja hindamiskriteeriume järgides täitma.
Kujundava hindamise uue väljundina kasutavad õpetajad aineti erinevate teemade õpitulemuste hindamisel hindamismudelit, kaasates hindamisprotsessi lisaks aineõpetajale õpilase enese ja kaasõpilased. Hindamismudel sobib eriti hästi pikemaajaliste projektide ja loovtööde hindamisel. Töö alguses tutvustab õpetaja hindamismudeli kriteeriumeid, mis motiveerib õpilast kogu õppeprotsessi ajal olema aktiivsem, sest lisaks lõpptulemusele hinnatakse ka tähtaegadest kinnipidamist, töö korrektsust, erinevaid töö valmimise järke, esitlust jne.
Koolid, kus on juba varasematel aastatel kokku puututud lapsekesksete ja aktiivõpet toetavate meetoditega, näiteks Hea Algus, Suunatud Uurimuslik Õpe vms, pole õpetajatel kuigi keeruline seostada olemasolevaid praktikaid uute terminitega, sh „kujundava hindamisega“.
Mõningaid näiteid koolitusel osalenud koolide kogemustest:
Türi Põhikoolis on kujundav hindamine osa õppeprotsessist
I kooliastmes tugineb õppetöö õpetamismetoodikale nimetusega Hea Algus (Step by Step). Antud metoodika eeldab õpetajapoolset järjepidevat tagasisidet nii õpilastele kui lapsevanemale. See võimaldab õpetajal igal päeval õpilastega vestelda planeeritavast ja juba tehtud töödest, anda vastavat tagasisidet ja kasutada seda infot õppeplaani korrigeerimisel ja kujundamisel.
Kaks korda kuus toimuvad keskustepäevad, kus õpilasel on võimalus ise oma tööd kontrollida, kasutades erinevaid kontrollimisvõtteid (näiteks kontrollkaart). Õpetajal ja lapsevanemal on võimalus jälgida ülesannete lahendamise käiku, vajaduse korral abi pakkuda. Õpetaja aitab diferentseeritud tegevusest tulenevalt valida õpilasel õige raskusastmega töölehte/lugemisteksti jne, lastevanemaid kaasates suunata rühmatööd ja kontrollida tehtut. Ülesannete valikul on arvestatud uudsuse, huvi tekitamise, erineva raskusastme, tagasiside saamise võimalustega ning seoste loomisega igapäevaeluga. Õppesisu valikul on lähtutud elulähedusest, mida on rakendatud erinevate ainevaldkondade käsitlemisel. Täidetud töölehed kontrollib õpetaja järgmiseks päevaks, järgneb vigade analüüs ja parandus. Kontrollitud ja korrastatud töölehed pannakse õpimappi.
Õpimappe kasutavad erinevate ainete õpetajad hindamismudelina usinalt ka vanemas kooliastmes. Ainest, teemast, õpilase individuaalsusest jm lähtuvalt püstitatakse vastavad eesmärgid, mida asutakse erinevate õpitegevuste ja hindamiskriteeriume järgides täitma.
Kujundava hindamise uue väljundina kasutavad õpetajad aineti erinevate teemade õpitulemuste hindamisel hindamismudelit, kaasates hindamisprotsessi lisaks aineõpetajale õpilase enese ja kaasõpilased. Hindamismudel sobib eriti hästi pikemaajaliste projektide ja loovtööde hindamisel. Töö alguses tutvustab õpetaja hindamismudeli kriteeriumeid, mis motiveerib õpilast kogu õppeprotsessi ajal olema aktiivsem, sest lisaks lõpptulemusele hinnatakse ka tähtaegadest kinnipidamist, töö korrektsust, erinevaid töö valmimise järke, esitlust jne.
Süsteemse eneseanalüüsi olulisus
Kooli jaoks on oluline analüüsida hindamissüsteemi tervikuna ning seda, kas ja kuivõrd toetab see süsteem uues õppekavas rõhutatud õppimist toetava hindamise ideed.
Õppimist toetava hindamise alaseid eestikeelseid tugimaterjale pole veel piisavalt publitseeritud, mõningast tuge on võimalik leida Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse materjalist „Hindamise koolikorralduslikud lahendused: õpilase käitumise (sh hoolsuse) hindamine ja kujundav hindamine“, kuid nagu materjali pealkirjastki ilmneb, keskendutakse selles eelkõige aineüleste pädevuste hindamisele. (http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=982140/Kaitumise_hindamine_21.03.2011.pdf)
Siiski on seal erinevate autorite ja riikide materjale ka õppimist toetava hindamise kohta laiemalt.
Koolimeeskondade hindamiskoolituse käigus paluti neil analüüsida lisas 17 (lk 206–211) esitatud kooli hindamispraktikatega seotud eneseanalüüsi instrumenti, mis on pärit Šotimaalt, ent haakub paljudes aspektides ka meie koolieluga. Samuti paluti põhjendada, kuidas niisugune instrument aitaks (või on aidanud) vastavas koolis õppimist toetavat hindamist edendada. Järgnevalt mõned näited sellest, kuidas koolide meeskonnad instrumenti eneseanalüüsis rakendasid:
Tartu Jaan Poska Gümnaasium
Õppimist toetava hindamise alaseid eestikeelseid tugimaterjale pole veel piisavalt publitseeritud, mõningast tuge on võimalik leida Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse materjalist „Hindamise koolikorralduslikud lahendused: õpilase käitumise (sh hoolsuse) hindamine ja kujundav hindamine“, kuid nagu materjali pealkirjastki ilmneb, keskendutakse selles eelkõige aineüleste pädevuste hindamisele. (http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=982140/Kaitumise_hindamine_21.03.2011.pdf)
Siiski on seal erinevate autorite ja riikide materjale ka õppimist toetava hindamise kohta laiemalt.
Koolimeeskondade hindamiskoolituse käigus paluti neil analüüsida lisas 17 (lk 206–211) esitatud kooli hindamispraktikatega seotud eneseanalüüsi instrumenti, mis on pärit Šotimaalt, ent haakub paljudes aspektides ka meie koolieluga. Samuti paluti põhjendada, kuidas niisugune instrument aitaks (või on aidanud) vastavas koolis õppimist toetavat hindamist edendada. Järgnevalt mõned näited sellest, kuidas koolide meeskonnad instrumenti eneseanalüüsis rakendasid:
Tartu Jaan Poska Gümnaasium
Instrumendi võtmesõnad
Kvaliteetne suhtlus Tagasiside Enese ja kaaslase hindamine Refleksioon Ühised/ühtsed standardid Eesmärgipüstitus Mitmekesise tõendusmaterjali kasutamine (ehk siis erinevad hindamismeetodid meie arusaamise järgi) |
Põhjendused
See n-ö võtmemõiste on inimeseks olemise juures olulisim – kahepoolse dialoogi tekkimine on õppimises hädavajalik, vastasel juhul jääb õpiprotsess puudulikuks. Kooli eesmärgiks on valmistada noori ette eluks, kus nad saavad hakkama mis tahes olukorras. Õpilastele on vaja õpiprotsessis piisavalt aega „seedimiseks“ jätta, luua tuleks õhkkond, kus õpilane julgeb oma mõtteid, soove, küsimusi välja öelda. Meie koolis on see veel arengujärgus, kuid toimimas on korralik ÕE, mis on aktiivses suhtluses juhtkonnaga. Loomulikult on oluline jälgida, et kvaliteetne suhtlus, mis arendaks õpilast ning paneks ta teadlikult enda õpiprotsesse jälgima, ei kasvaks üle käte, st õpilastele on vaja selgitada piiride olemasolu – seda saaks teha läbi vestluste, analüüside jne. Toetavat hindamist aitab see instrument edendada nii, et õpilasel tekib seeläbi valmidus oma õpiprotsessist rääkida. Plaanis on rakendada kohustuslik kursuste tagasiside õpetajale, samuti liigume mõtete suunas, et õpetajad annavad tagasisidet kolleegidele. Plaanis on hakata regulaarselt korraldama õpetajate arenguvestlusi juhtkonnaga, samuti õpetajate eneseanalüüs aasta lõpus, mida aitaks koostada nt enese filmimine ning kolleegi tunniskäik. Kursuste alguses püstitavad nii õpetaja kui ka õpilased endale eesmärgid ning kursuse lõpus neid analüüsitakse, tuues välja enda tugevused ja nõrkused, motivatsiooni, suhtumise jne. Korrapäraselt toimuvad arenguvestlused annavad samuti võimaluse edendada toetavat hindamist. Meil on olemas hindamisjuhend, millest lähtuvad kõigi aine õpetajad. Hindamisjuhendis on kohti, mis annavad võimaluse aineõpetajaga läbirääkimiseks, see näitab, et oleme loonud võimaluse individuaalseks lähenemiseks, mis edendab oluliselt toetavat hindamist. Kursuse alguses püstitatakse eesmärgid. Õppeaasta alguses on plaanis püstitada ka tulevikku vaatavad kooli eesmärgid ning neid igal õppenõukogul analüüsida. Kindlasti oleks vaja ka igal aineõpetajal eraldi (samuti ainevaldkondadel) oma õppeaasta eesmärgid püstitada ning neid siis kevadel analüüsida, et saaks uuel aastal kõike edukamalt teha. Kasutame valikainete puhul eristavad ja mitteristavat hindamist. Tasanduskursustel tehakse diagnoostöid, et jagada õpilasi gruppidesse. Palju on aineid, kus terve periood toimub õppimine koos tagasisidet andvate tunnikontrollide jms väiksemate töödega ning kursus lõpeb kokkuvõtva kirjaliku või suulise arvestusega. Selline hindamisviis sobib eelkõige 11. ja 12. klassile – see toetab oluliselt õpilaste iseseisvate õpioskuste kujunemist. |
Tabasalu Ühisgümnaasium
Meie koolis toimivad järgmised eneseanalüüsi instrumendis soovitatavad võtmetunnused ja nende arenguruum ehk kuidas instrument aitaks edendada õppimist toetavat hindamist:
Kvaliteetne suhtlus - Õpetaja küsimused on eesmärgil õpetada õpilasi mõtlema, selgitada välja nende teadmised, millest on aru saadud, millest mitte. Õpilaste vastuseid kuulatakse hoolikalt ja neid arvestatakse õpetamismeetodite valikul.
Arenguruum: Õpilaste motiveerimine nende kaasamisega õppeprotsessi ja vastavate õpetamismeetodite valimisse.
Tagasiside – õpilastele antakse tagasisidet nende töö kvaliteedi ja selle parandamise võimaluste kohta, hindamisest saadud infot kasutatakse töö edasiseks planeerimiseks, otsuste tegemine õpetamise protsessis.
Arenguruum: tagasiside peaks olema positiivne ja julgustav, mida ta alati ei ole – hinded ei eelda reageerimist õpilase poolt.
Enese ja kaaslase hindamine – Kasutusel õpetajate eneseanalüüsi vorm, mida kasutatakse arenguvestlusel õppetooli juhi ja õpetaja vahel. Samuti on kasutusel õpilase eneseanalüüsi ankeet arenguvestluseks. Õpetajad kasutavad õpilaste vastastikust hindamist, et aidata õpilastel paremini mõista, mida neilt oodatakse.
Arenguruum: õpilastega dialoogis kavandatakse nende edenemist ja planeeritakse järgmisi õpisamme.
Refleksioon – personal ja õpilased koguvad tõendusi õppimisest, tõendamaks efektiivset enese ja kaaslase hindamist.
Arenguruum: Personal ja õpilased on mõtestatud dialoogis seoses õpingute edenemisega ning jagavad vaateid õppetöö üle.
Personal ja õpilased loovad eduelamust väljakutset pakkuvate ja realistlike ootuste seadmisega.
Ühised/ühtsed standardid – tulemused jäädvustatakse ja aruandlus on korraldatud; tehakse meeskonnatööd; toimib kommunikatsioon;
Arenguruum: personal ja õpilased võiksid rohkem olla kaasatud oma õpingute järgmiste sammude üle otsustamisse ja selle väljaselgitamisse, kellelt saab vajalikku abi. Meie õpilased võiksid suuta mõtestatult arutada oma õppimise ja edenemise üle täiskasvanute ja kaaslastega. See aitaks neil välja selgitada oma õppimise tugevused ja vajalikud järgmised sammud.
Ühtsed (jagatud, kokkulepitud) kriteeriumid –
Arenguruum: julgustada lapsevanemaid toetama oma laste õpinguid, jagades nendega laiu õpieesmärke ja edukriteeriume
Eesmärgipüstitus –
Hindamise info kasutamine tuleviku õpingute määratlemiseks ja planeerimiseks – seda teeb põhiliselt õpetaja, sellest ka arenguruum.
Arenguruum: Meie õpilased ja personal panustavad oma järgmiste sammude ja õpieesmärkide määratlemisse dialoogil põhineva tagasiside ja õppimise tõenduste kaudu.
Me julgustame õpilasi planeerima oma õpingute järgmisi samme personaalse õppe planeerimise protsessi kaudu.
Küsimus, mille üle järele mõelda: Kuidas aidata õpilasi ja personali oma õpivajaduste üle mõtlemisel ja nende määratlemisel?
Mitmekesise tõendusmaterjali kasutamine –
Kasutame hindamise info saamiseks igapäevategevusi, nagu vaatlus, dialoog, (küll mitte digitaalsed ja audiosalvestised), et hinnata õpetamist ja jälgida õpilaste edasijõudmist.
Arenguruum: Sooritused õpilaste saavutuste mõttes põhinevad meie ühtsetel kokkulepitud professionaalsetel otsustustel, mis saadakse dialoogi, vaatluse ja standardite normeerimise abil.
Tartu Hiie Kool
Tegelikult peaks iga õpetaja esitama endale järgmised küsimused:
- Kuivõrd meie õppimis- ja õpetamismeetodid tekitavad õpilases huvi ise midagi teada saada (motiveerivad õppima mitte hinde, vaid teadmise pärast)?
- Kuivõrd me kasutame oma töös erinevaid hindamismeetodeid (kui suur määr on kujundaval, kui suur hindelisel hindamisel)?
- Peaksime välja selgitama, kuivõrd kujundav hindamine motiveerib õpilast oma õpitulemust parandama. Uue meetodiga peaks laps alustama esimesest klassist alates, seda on raske viia sisse hiljem (näiteks hakata järsku aktiivselt rakendama seitsmendas, kaheksandas või mõnes teises vanema astme klassis)
- Kuivõrd me teavitame ja julgustame lapsevanemaid toetama oma laste õpinguid jagades nendega õppeeesmärke?
- Kuivõrd tulevad vanemad kaasa kujundava hindamise põhimõtetega?