Õpioskused
21. sajandi ühiskonnas ei ole mõtet seada esikohale õpilaste faktiteadmiste omandamist, kuna teabe hulk suureneb iga hetkega ning peale õpiku ja õpetaja on häid, kättesaadavaid ja ajakohase(ma)id infoallikaid teisigi. Kahtlemata vajame me teatavat hulka faktiteadmisi, et elus hakkama saada, kuid vaevalt on olemas mingi kooliprogrammi hõlmav "konkreetne teadmiste kogu", mille äraõppimine tagaks edu ja eluga hakkamasaamise. Muutuv maailm nõuab õpilaselt oskust teavet õigesti hinnata ning eristada olulist ebaolulisest. Seega on oluline arendada õppija õpioskusi.
Õpioskus tähendab oskust oma õppimist ise juhtida: seada õpieesmärke, kavandada õppimist, valida õppimiseks sobivaim stiil ja meetod, analüüsida oma õpitulemusi ning vajadusel oma tegevust muuta.
Õpioskused aitavad saavutada soovitud õpitulemusi, ennetada õpiraskusi ja lahendada õppimisega seotud probleeme.
Õppija 5 põhioskust (R. Fisheri põhjal, 2004):
Kuhu ma tahan jõuda?
Et teha õigeid valikuid, tuleb osata otsustada, mida õigupoolest teostada tahetakse
Kuidas ma selleni jõuan?
Sammude ja tegevuste kindlaksmääramine ja järjestamine
Milles on küsimus?
Küsimuste küsimine, aga ka oletamine ja ennustamine aitavad õpitavat paremini mõista ja meelde jätta. Küsimuste küsimine on oluline ka selleks, et uurida vahe-eesmärke ja seda, kuidas nendeni jõuda. Kui lapsed määravad ise, mida nad teada tahavad, ja seda ka küsivad, on vastus neile tõenäoliselt palju tähtsam ja jääb ka paremini meelde.
Kuidas mul läheb?
See on oskus oma tegevust vaadelda ja analüüsida. Kas ma teen seda, mida kavatsesin teha? Mis on läinud hästi? Mis oleks võinud olla teisiti?
Mida see mulle meenutab? Kuidas on see omavahel seotud?
See on seoste, kujundite ja tervikute märkamine materjalis, infos ja oskustes, mida kasutatakse.
Need on oskused, mida edukad õppijad kasutavad sagedasti ja mitteedukad väga harva. Need oskused on õpitavad ja nende kasutuselevõtt aitab tõsta õppija edukust ja rahulolu oma tegevusega.
Õpioskus tähendab oskust oma õppimist ise juhtida: seada õpieesmärke, kavandada õppimist, valida õppimiseks sobivaim stiil ja meetod, analüüsida oma õpitulemusi ning vajadusel oma tegevust muuta.
Õpioskused aitavad saavutada soovitud õpitulemusi, ennetada õpiraskusi ja lahendada õppimisega seotud probleeme.
Õppija 5 põhioskust (R. Fisheri põhjal, 2004):
- Eesmärgistamise oskus
Kuhu ma tahan jõuda?
Et teha õigeid valikuid, tuleb osata otsustada, mida õigupoolest teostada tahetakse
- Oma aja organiseerimise oskus, kavandamine
Kuidas ma selleni jõuan?
Sammude ja tegevuste kindlaksmääramine ja järjestamine
- Küsimuste küsimise oskus
Milles on küsimus?
Küsimuste küsimine, aga ka oletamine ja ennustamine aitavad õpitavat paremini mõista ja meelde jätta. Küsimuste küsimine on oluline ka selleks, et uurida vahe-eesmärke ja seda, kuidas nendeni jõuda. Kui lapsed määravad ise, mida nad teada tahavad, ja seda ka küsivad, on vastus neile tõenäoliselt palju tähtsam ja jääb ka paremini meelde.
- Eneserefleksiooni oskus
Kuidas mul läheb?
See on oskus oma tegevust vaadelda ja analüüsida. Kas ma teen seda, mida kavatsesin teha? Mis on läinud hästi? Mis oleks võinud olla teisiti?
- Tervikmustrite märkamise oskus
Mida see mulle meenutab? Kuidas on see omavahel seotud?
See on seoste, kujundite ja tervikute märkamine materjalis, infos ja oskustes, mida kasutatakse.
Need on oskused, mida edukad õppijad kasutavad sagedasti ja mitteedukad väga harva. Need oskused on õpitavad ja nende kasutuselevõtt aitab tõsta õppija edukust ja rahulolu oma tegevusega.