Kooliastmete eripära arvestamine
Hindamise, eriti käitumise ja hoolsuse hindamise puhul võib olla mõistlik kavandada see kooliastmeti erinevalt.
Tallinna reaalkoolis rakendus kujundav hindamine põhikooli esimeses kooliastmes kõigis õppeainetes. Seetõttu on seal käitumise ja hoolsuse hindamine spetsiifilisem ning tunduvalt enam õppeprotsessi sisse kirjutatud kui teistes astmetes.
Uulu põhikooli I kooliastmes töötab iga klass välja oma klassi reeglid, mida järgida.
Kivilinna gümnaasiumis toimib klassi tasandil I ja II kooliastmes klassireeglite süsteem. Reeglid ei koosta õpetaja, vaid need mõeldakse välja ja kinnitatakse õpilaste-õpetaja koostöös.
Reeglite sõnastamise puhul on Kivilinna gümnaasiumis jälgitud printsiipi, mida kirjeldab ka abimaterjal – reeglite sõnastamine positiivse või jaatuse kaudu (Me ei jookse treppidel/Me kõnnime treppidel rahulikult).
Näiteks sobivad siia 1.a klassi reeglid, mis on õpilaste ja õpetaja ühise töö ja arutluse tulemus.
Tallinna reaalkoolis rakendus kujundav hindamine põhikooli esimeses kooliastmes kõigis õppeainetes. Seetõttu on seal käitumise ja hoolsuse hindamine spetsiifilisem ning tunduvalt enam õppeprotsessi sisse kirjutatud kui teistes astmetes.
Uulu põhikooli I kooliastmes töötab iga klass välja oma klassi reeglid, mida järgida.
Kivilinna gümnaasiumis toimib klassi tasandil I ja II kooliastmes klassireeglite süsteem. Reeglid ei koosta õpetaja, vaid need mõeldakse välja ja kinnitatakse õpilaste-õpetaja koostöös.
Reeglite sõnastamise puhul on Kivilinna gümnaasiumis jälgitud printsiipi, mida kirjeldab ka abimaterjal – reeglite sõnastamine positiivse või jaatuse kaudu (Me ei jookse treppidel/Me kõnnime treppidel rahulikult).
Näiteks sobivad siia 1.a klassi reeglid, mis on õpilaste ja õpetaja ühise töö ja arutluse tulemus.
- Ütlen julgelt tere õpetajatele, klassikaaslastele ja kõigile tuttavatele.
- Püüan tunnis tähelepanelikult kuulata ja vaikselt kaasa töötada.
- Tõstan kätt, kui midagi tean või soovin.
- Võtan vajalikud töövahendid kooli kaasa.
- Tänan ja palun, olen nii viisakas.
- Olen sõbralik, ei tee kellelegi liiga.
- Veedan vahetunni mõistlikult sisustades.
- Sööklas söön vaikselt, koristan enda järelt nõud.
- Olen rõõmus, et õpin Kivilinna gümnaasiumis 1a klassis.
Hindamiskriteeriumide olemasolu aitab kõiki osapooli
Ühise keele ja arusaama tekkimisele aitavad kaasa hindamiskriteeriumid, mida jagavad kõik õppeprotsessi osapooled – nii õpetajad, õpilased kui ka nende vanemad:
Türi Põhikool on koostanud oma käitumise hindamiskriteeriumid, mida II õppeveerandil ka katsetati. Järgnevalt on kavas koostada hoolsuse hindamiskriteeriumid. Mõlema hindamise juurde kuulub ka õpilase enesehindamine. Õpilane kaasatakse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Käitumise ja hoolsuse hindamisel kaasab klassijuhataja ka aineõpetajaid ja vajadusel erialaspetsialiste. Nii muutub hindamine objektiivsemaks ja pakub vajalikke õppimisvõimalusi kõigile osapooltele.
Nimetatud käitumise ja hoolsuse hindamiskriteeriumid saavad olema ka üheks oluliseks koostisosaks õpilastega arenguvestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Igapäevases tegevuses on nimetatud hindamismudelid pidevalt alusraamiks motiveerides õpilast soovitud suunas käituma. Vajadusel annab õpetaja vanematele õpilase käitumise kohta koolis koheselt tagasisidet e- Kooli, meili või telefoni teel.
Karbi Põhikoolis on lapse käitumise hindamisse kasutatavad kriteeriumid kooliastmeti välja töötatud ja kooli hindamisjuhendis kirjeldatud.
Pärnu Vanalinna Põhikool on välja töötamas põhjalikke hindamiskriteeriume õpilaste käitumisele (sh hoolsusele) tagasiside andmiseks. Tagasiside põhialuseks on kooli põhiväärtuste järgimine ja üldpädevuste omandamine.
Ka Tallinna Reaalkoolis toimus enesehindamine 2011/12 õppeaastal esimest korda vastava tabeli abil, milles analüüsitakse kooli kodukorrapunktide täitmist. Kuna süsteem on katsetamise järgus, kasutatakse erinevates klassides nii lahtikirjutustega varianti - õpilane saab valida lahtri, mis tema käitumist/hoolsust kõige adekvaatsemalt kirjeldab kui ka avatud tabelit, mida täites iga õpilane ise analüüsib, kuidas ta antud valdkonnas oma käitumist hindab.
Tartu Kristlikus Põhikoolis peetakse sobivaks kasutada hindamiskriteeriumeid sisaldavat kontrollnimekirja andmete kogumiseks. Selle koostamise aluseks võiksid olla RÕKis kirjeldatud üldpädevused, kooli kodukord ja teiste koolide näidisnimekirjad. Kriteeriumite täitmist võiks hinnata 3-5 astmelises skaalas. Siiani on koolis hinnatud käitumist ja hoolsust traditsioonilisel viisil, kuid koolimeeskond leidis, et see ei ole olnud piisavalt efektiivne õpilaste arengu suunamisel ning on sageli põhinenud üldmuljel. Kontrollnimekirja kasutamine muudaks käitumise ja hoolsuse hindamise objektiivsemaks. Samuti annaksid selliselt kogutud andmed mitmekesisemat tagasisidet ning võimaldaksid esile tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid jooni õpilaste käitumises. See aitaks vältida õpilastel negatiivse enesehinnangu kujunemist ning näha võimalusi enesearendamiseks kindlates valdkondades.
Ilmatsalu Põhikoolis plaanitakse koostada põhjalik küsimustik vaatluste hõlbustamiseks lähtudes kooli väärtustest, missioonist, õppekavast, konkreetsest klassist, rakendada ka enesehindamist.
Ka Tabasalu Ühisgümnaasiumis on plaanis töötada välja täpsemad käitumise ja hoolsuse hindamise kriteeriumid, mis aitaksid selgemalt mõista erinevaid käitumishindeid, samuti kaalutakse ideed viia õppekavasse teatud regulaarsed kursused näitaks üleminekul ühelt kooliastmelt teisele ning kasutada käitumise vaatlust (nii klassijuhata kui aineõpetajate poolt).
Pärnu KuningaTänava põhikoolis on traditsiooniliselt alles tunnistusele märgitav käitumise- ja hoolsushinne, mis pannakse kokku klassijuhataja ning aineõpetajate arvamuste alusel ning mis jääb õpilastele vahel segaseks. Seda näitab õpilaste küsimus veerandi lõpus: „aga miks on mu käitumishinne ...“. Kui klassijuhataja on hinde lahti seletanud ja põhjendanud, siis tavaliselt ollakse sellega rahul.
Lahenduseks, (et hinde tähendus muutuks õpilaste jaoks selgemaks), leidsime, et oleks mõistlik kasutada käitumise ja hoolsuse hindamise tabelit, mille kriteeriumid oleks kõigile üheselt mõistetavad. Ideaalis peaks õpilast hindama nii klassijuhataja, aineõpetaja kui ka õpilane ise (et arendada eneseanalüüsi oskust). Hirmutav tundus meile aineõpetajatena see kogus (100-150) õpilast, keda sellisel moel peaksime hindama.
Türi Põhikool on koostanud oma käitumise hindamiskriteeriumid, mida II õppeveerandil ka katsetati. Järgnevalt on kavas koostada hoolsuse hindamiskriteeriumid. Mõlema hindamise juurde kuulub ka õpilase enesehindamine. Õpilane kaasatakse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Käitumise ja hoolsuse hindamisel kaasab klassijuhataja ka aineõpetajaid ja vajadusel erialaspetsialiste. Nii muutub hindamine objektiivsemaks ja pakub vajalikke õppimisvõimalusi kõigile osapooltele.
Nimetatud käitumise ja hoolsuse hindamiskriteeriumid saavad olema ka üheks oluliseks koostisosaks õpilastega arenguvestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Igapäevases tegevuses on nimetatud hindamismudelid pidevalt alusraamiks motiveerides õpilast soovitud suunas käituma. Vajadusel annab õpetaja vanematele õpilase käitumise kohta koolis koheselt tagasisidet e- Kooli, meili või telefoni teel.
Karbi Põhikoolis on lapse käitumise hindamisse kasutatavad kriteeriumid kooliastmeti välja töötatud ja kooli hindamisjuhendis kirjeldatud.
Pärnu Vanalinna Põhikool on välja töötamas põhjalikke hindamiskriteeriume õpilaste käitumisele (sh hoolsusele) tagasiside andmiseks. Tagasiside põhialuseks on kooli põhiväärtuste järgimine ja üldpädevuste omandamine.
Ka Tallinna Reaalkoolis toimus enesehindamine 2011/12 õppeaastal esimest korda vastava tabeli abil, milles analüüsitakse kooli kodukorrapunktide täitmist. Kuna süsteem on katsetamise järgus, kasutatakse erinevates klassides nii lahtikirjutustega varianti - õpilane saab valida lahtri, mis tema käitumist/hoolsust kõige adekvaatsemalt kirjeldab kui ka avatud tabelit, mida täites iga õpilane ise analüüsib, kuidas ta antud valdkonnas oma käitumist hindab.
Tartu Kristlikus Põhikoolis peetakse sobivaks kasutada hindamiskriteeriumeid sisaldavat kontrollnimekirja andmete kogumiseks. Selle koostamise aluseks võiksid olla RÕKis kirjeldatud üldpädevused, kooli kodukord ja teiste koolide näidisnimekirjad. Kriteeriumite täitmist võiks hinnata 3-5 astmelises skaalas. Siiani on koolis hinnatud käitumist ja hoolsust traditsioonilisel viisil, kuid koolimeeskond leidis, et see ei ole olnud piisavalt efektiivne õpilaste arengu suunamisel ning on sageli põhinenud üldmuljel. Kontrollnimekirja kasutamine muudaks käitumise ja hoolsuse hindamise objektiivsemaks. Samuti annaksid selliselt kogutud andmed mitmekesisemat tagasisidet ning võimaldaksid esile tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid jooni õpilaste käitumises. See aitaks vältida õpilastel negatiivse enesehinnangu kujunemist ning näha võimalusi enesearendamiseks kindlates valdkondades.
Ilmatsalu Põhikoolis plaanitakse koostada põhjalik küsimustik vaatluste hõlbustamiseks lähtudes kooli väärtustest, missioonist, õppekavast, konkreetsest klassist, rakendada ka enesehindamist.
Ka Tabasalu Ühisgümnaasiumis on plaanis töötada välja täpsemad käitumise ja hoolsuse hindamise kriteeriumid, mis aitaksid selgemalt mõista erinevaid käitumishindeid, samuti kaalutakse ideed viia õppekavasse teatud regulaarsed kursused näitaks üleminekul ühelt kooliastmelt teisele ning kasutada käitumise vaatlust (nii klassijuhata kui aineõpetajate poolt).
Pärnu KuningaTänava põhikoolis on traditsiooniliselt alles tunnistusele märgitav käitumise- ja hoolsushinne, mis pannakse kokku klassijuhataja ning aineõpetajate arvamuste alusel ning mis jääb õpilastele vahel segaseks. Seda näitab õpilaste küsimus veerandi lõpus: „aga miks on mu käitumishinne ...“. Kui klassijuhataja on hinde lahti seletanud ja põhjendanud, siis tavaliselt ollakse sellega rahul.
Lahenduseks, (et hinde tähendus muutuks õpilaste jaoks selgemaks), leidsime, et oleks mõistlik kasutada käitumise ja hoolsuse hindamise tabelit, mille kriteeriumid oleks kõigile üheselt mõistetavad. Ideaalis peaks õpilast hindama nii klassijuhataja, aineõpetaja kui ka õpilane ise (et arendada eneseanalüüsi oskust). Hirmutav tundus meile aineõpetajatena see kogus (100-150) õpilast, keda sellisel moel peaksime hindama.
Õppija eripära arvestamine, tugevustele toetumine
Õppeprotsessis on oluline, et kõigi kooliastmete õpetajad tunneksid last kui terviklikku isiksust (mitte ainult kui näiteks tugevat või nõrka matemaatikut või käsitöötegijat). Tugevustele toetutes saab sageli üle ka erinevatest probleemikohtadest.
Väga oluline on anda just positiivset tagasisidet, jälgida õpilase arengut laiemalt. Õpilase käitumine erinevates ainetundides võib olla erinev. Tuleks püüda välja selgitada, mis võib olla selle põhjuseks.
Ilmatsalu Põhikool
Mõned käitumise hindamist toetavad abivahendid, näiteks vastavad vaatluslehed, ei pruugi leida tarvidust kõikide õpilaste puhul. Nende kasutamine nõuab õpetajatelt lisaaega ning seetõttu kasutatakse neid mitmes koolis pigem juhtudel, kui on ilmnenud/ilmnemas (potentsiaalseid) käitumisprobleeme.
Probleemse käitumisega õpilase toetamiseks rakendatakse vaatluslehte, kuhu aineõpetajad kirjutavad oma tähelepanekuid õpilase käitumise ja hoolsuse kohta ainetundides.
Võru I Põhikool
Krabi Põhikool
Tartu Kristliku Põhikooli õpetajate meeskond leidis, et probleemse õpilase hindamiseks võib koostada vastava vaatluslehe.
Antud abimaterjali põhjal (lk 61–62) võib välja tuua järgmised eelised:
***
Õpetaja täidab tabelit vastavalt vajadusele (olenevalt õpilase hoolsuse ja käitumise eripäradest). Mõnel näiteks igapäevaselt, mõnel korra nädalas või korra kuus. See on hiljem õpetajale abiks lapse käitumise kohta lapsevanemale tagasiside koostamisel. Selline tabel väldib üldisi hinnanguid, mis on ebaefektiivsed ja ei aita õpilasel mõista oma käitumise puudujääke.
Nt. üks rida tabelist
KÄITUMINE
Väga oluline on anda just positiivset tagasisidet, jälgida õpilase arengut laiemalt. Õpilase käitumine erinevates ainetundides võib olla erinev. Tuleks püüda välja selgitada, mis võib olla selle põhjuseks.
Ilmatsalu Põhikool
Mõned käitumise hindamist toetavad abivahendid, näiteks vastavad vaatluslehed, ei pruugi leida tarvidust kõikide õpilaste puhul. Nende kasutamine nõuab õpetajatelt lisaaega ning seetõttu kasutatakse neid mitmes koolis pigem juhtudel, kui on ilmnenud/ilmnemas (potentsiaalseid) käitumisprobleeme.
Probleemse käitumisega õpilase toetamiseks rakendatakse vaatluslehte, kuhu aineõpetajad kirjutavad oma tähelepanekuid õpilase käitumise ja hoolsuse kohta ainetundides.
Võru I Põhikool
- Vajadusel rakendatakse nimelist käitumiskaarti, kus on vaatluse all õpilase käitumine nii õppetundides kui ka õpilaskodus teatava perioodi vältel. Neid andmeid kasutatakse käitumise ja hoolsuse koondhinde kujundamisel.
- Käitumine ja hoolsus tunnis võib olla aineti erinev. Rakendame õpilaste-õpetajate-kasvatajate koostööprintsiipi. Hoolsuse hindamisel arvestame õpilase võimeid.
Krabi Põhikool
Tartu Kristliku Põhikooli õpetajate meeskond leidis, et probleemse õpilase hindamiseks võib koostada vastava vaatluslehe.
Antud abimaterjali põhjal (lk 61–62) võib välja tuua järgmised eelised:
- õpetaja pöörab tähelepanu ka neile ilmingutele, mis võivad tavalises klassitöös tähelepanuta jääda
- aitab selgitada välja võimalike sündmuste ja probleemkäitumisele järgnevate reaktsioonide – tagajärgede omavahelisi seoseid
- aitab planeerida edasisi tegevusi, nii et see arendaks edasi vaadeldava õpilase tugevusi ja suunaks agressiivsust aktiivsuseks
***
Õpetaja täidab tabelit vastavalt vajadusele (olenevalt õpilase hoolsuse ja käitumise eripäradest). Mõnel näiteks igapäevaselt, mõnel korra nädalas või korra kuus. See on hiljem õpetajale abiks lapse käitumise kohta lapsevanemale tagasiside koostamisel. Selline tabel väldib üldisi hinnanguid, mis on ebaefektiivsed ja ei aita õpilasel mõista oma käitumise puudujääke.
Nt. üks rida tabelist
KÄITUMINE
Suhtleb viisakalt kaasõpilastega, õpetajatega jt. täiskasvanutega. |
mitte kunagi
|
harva
|
enamasti
|
alati
|
Käitumise ja hoolsuse kohta portfoolio koostamine iga õpilase kohta, mida täiendatakse ning mis liigub õpilasega klassist klassi kuni kooli lõpetamiseni.
Arvestades õpilaste eripära (hüperaktiivsus, autism jm) on selline portfoolio parim ülevaade õpilase käitumise dünaamika jälgimiseks.
Tartu Hiie Kool
***
Meie koolis on leidnud kasutust mitmed käitumise hindamise printsiibid, probleemse käitumisega õpilaste puhul lisandub muudele hindamisviisidele:
Tabasalu Ühisgümnaasium
Kuna erinevaid õpilasi motiveerivad erinevad tasud/tunnustused või oht teatud privileegidest ilma jääda, siis on võimalik ka õpilaste käitumise hindamisel ja vastavate kokkulepete tegemisel neile erinevalt läheneda.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool meeskond leidis, et on hea mõte nn avatud koostöö – õpilane saab ise otsustada, mis on motiveeriv tunnustus ja milline karistus lepitakse kokku (nt klassi reeglite korduva rikkumise puhul).
Arvestades õpilaste eripära (hüperaktiivsus, autism jm) on selline portfoolio parim ülevaade õpilase käitumise dünaamika jälgimiseks.
Tartu Hiie Kool
***
Meie koolis on leidnud kasutust mitmed käitumise hindamise printsiibid, probleemse käitumisega õpilaste puhul lisandub muudele hindamisviisidele:
- Sotsiaalpedagoogi hinnang
- Käitumiskaart, millele annavad hinnangu iga õppetunni järel aineõpetajad – aitab nii hinnata õpetajal õpilase käitumist kui õpilasel analüüsida ja parandada oma käitumist, eriti probleemse käitumisega õpilastel
Tabasalu Ühisgümnaasium
Kuna erinevaid õpilasi motiveerivad erinevad tasud/tunnustused või oht teatud privileegidest ilma jääda, siis on võimalik ka õpilaste käitumise hindamisel ja vastavate kokkulepete tegemisel neile erinevalt läheneda.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool meeskond leidis, et on hea mõte nn avatud koostöö – õpilane saab ise otsustada, mis on motiveeriv tunnustus ja milline karistus lepitakse kokku (nt klassi reeglite korduva rikkumise puhul).