Aineülene hindamine, õpilase käitumise ja hoolsuse hindamine
Koolisisesed ühised kokkulepped on eriti olulised aineülese hindamise rakendamisel. Võib julgelt väita, et õppekava oluliste eesmärkide – üldpädevuste ja läbivate teemade taotletavate õpitulemuste – saavutamine pole võimalik ilma aineülese koostööta.
Traditsiooniliselt on meie koolides hinnatud käitumist ja hoolsust, uue õppekava tulekuga on koolidel senisest enam võimalusi hinnata õpilaste arengut laiemalt ning õppimist paremini toetaval viisil.
Koolidele annab selles töös tuge Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse materjal „Hindamise koolikorralduslikud lahendused: õpilase käitumise (sh hoolsuse) hindamine ja kujundav hindamine“, mis on kättesaadav veebiaadressil
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=982140/Kaitumise_hindamine_21.03.2011.pdf
Kuna materjal on mahukas, palusime koolitusel osalenud koolidel välja tuua sealt mõned printsiibid, mida nad oma õppekavaarenduses on juba kasutanud või mida nad plaanivad kasutada.
Järgnevalt mõned näited koolide väljavõtetest.
Kujundava hindamise alustalaks on suhtumine õppijasse kui arenemis- ja vastutusvõimelisse isiksusse, kes tahab ja suudab õppimise alaseid otsuseid teha … käitumisega seoses on vajalik seada erinevaid eesmärke – mõne õpilase puhul on oluline oskus õppida end valitsema ja oma aktiivsust aktsepteeritavalt suunama, teiste puhul ennast kehtestama ja enese eest seisma, kolmandatel võivad olla taas erinevad eesmärgid ja arenguvajadused. Kindlasti leidub klassis ka õpilasi, kelle probleemid on unikaalsed, nii et neile tuleks püstitada individuaalsed eesmärgid.
Tallinna Reaalkool, Pärnu Vanalinna Põhikool
Suhtumine õppijasse avaldub kogu koolikultuuris, aga eriti ilmneb see klassiruumivestlustes – näiteks selles, kuidas suhtutakse vigadesse – kas neid peetakse arenguvõimaluste näitajaks või karistatakse neid negatiivsete hinnangute ja hinnetega.
Mõningaid näiteid koolitusel osalenud koolide kogemustest.
Oluline on, et õppijat võetakse partnerina – kuulatakse, reflekteeritakse ja suunatakse oma arengu eest vastutama.
Iga õpetaja ülesanne on luua selline õpikliima, kus õpilane saab kartmata väljendada oma mõtteid ja esitada küsimusi, kui midagi jäi arusaamatuks.
Õpetaja suhtlemisoskusest sõltub väga palju - õpilase enesehinnangu kujunemine, soov areneda edasi jne.
Pärnu Vanalinna Põhikool
Meie koolis peetakse oluliseks usaldusväärset ja üheselt mõistetavat suhtlust kõigi osapoolte vahel (õpetaja-õpilane, õpilane-õpilane, õpetaja-õpetaja, õpetaja-lapsevanem, lapsevanem-õpilane). Oluline on, et õpetaja oma suhtlemisoskusega aitaks kaasa õpilase enesehinnangu kujunemisele ja tõstmisele, tegevuse analüüsimisele.
Õpetaja küsimused on esitatud eesmärgiga suunata õpilast mõtlema. Õpetaja küsimused selgitavad välja, millest õpilane on aru saanud, millest mitte.
Võru I Põhikool
Traditsiooniliselt on meie koolides hinnatud käitumist ja hoolsust, uue õppekava tulekuga on koolidel senisest enam võimalusi hinnata õpilaste arengut laiemalt ning õppimist paremini toetaval viisil.
Koolidele annab selles töös tuge Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse materjal „Hindamise koolikorralduslikud lahendused: õpilase käitumise (sh hoolsuse) hindamine ja kujundav hindamine“, mis on kättesaadav veebiaadressil
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=982140/Kaitumise_hindamine_21.03.2011.pdf
Kuna materjal on mahukas, palusime koolitusel osalenud koolidel välja tuua sealt mõned printsiibid, mida nad oma õppekavaarenduses on juba kasutanud või mida nad plaanivad kasutada.
Järgnevalt mõned näited koolide väljavõtetest.
Kujundava hindamise alustalaks on suhtumine õppijasse kui arenemis- ja vastutusvõimelisse isiksusse, kes tahab ja suudab õppimise alaseid otsuseid teha … käitumisega seoses on vajalik seada erinevaid eesmärke – mõne õpilase puhul on oluline oskus õppida end valitsema ja oma aktiivsust aktsepteeritavalt suunama, teiste puhul ennast kehtestama ja enese eest seisma, kolmandatel võivad olla taas erinevad eesmärgid ja arenguvajadused. Kindlasti leidub klassis ka õpilasi, kelle probleemid on unikaalsed, nii et neile tuleks püstitada individuaalsed eesmärgid.
Tallinna Reaalkool, Pärnu Vanalinna Põhikool
Suhtumine õppijasse avaldub kogu koolikultuuris, aga eriti ilmneb see klassiruumivestlustes – näiteks selles, kuidas suhtutakse vigadesse – kas neid peetakse arenguvõimaluste näitajaks või karistatakse neid negatiivsete hinnangute ja hinnetega.
Mõningaid näiteid koolitusel osalenud koolide kogemustest.
Oluline on, et õppijat võetakse partnerina – kuulatakse, reflekteeritakse ja suunatakse oma arengu eest vastutama.
Iga õpetaja ülesanne on luua selline õpikliima, kus õpilane saab kartmata väljendada oma mõtteid ja esitada küsimusi, kui midagi jäi arusaamatuks.
Õpetaja suhtlemisoskusest sõltub väga palju - õpilase enesehinnangu kujunemine, soov areneda edasi jne.
Pärnu Vanalinna Põhikool
Meie koolis peetakse oluliseks usaldusväärset ja üheselt mõistetavat suhtlust kõigi osapoolte vahel (õpetaja-õpilane, õpilane-õpilane, õpetaja-õpetaja, õpetaja-lapsevanem, lapsevanem-õpilane). Oluline on, et õpetaja oma suhtlemisoskusega aitaks kaasa õpilase enesehinnangu kujunemisele ja tõstmisele, tegevuse analüüsimisele.
Õpetaja küsimused on esitatud eesmärgiga suunata õpilast mõtlema. Õpetaja küsimused selgitavad välja, millest õpilane on aru saanud, millest mitte.
Võru I Põhikool