Ahja Kool
(Katrin Jõgeva, Rita Lutsaar, Tiia Tenno)
Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. 3. klassis võib võõrkeeles jätta I õppeveerandil õpilase hindamata.
(2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi. Kontrollitavate ülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.
(3) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega.
(4) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib õpilase suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”. Õpilasele võib tema soovil anda ühe võimaluse hinnet uuesti vastata.
(5) Järelevastamine või järeltööde sooritamine:
(7) Alates 2013/ 2014. õa korraldab kool III kooliastme õpilastele läbivatest teemadest lähtuva ja õppeaineid lõimiva loovtöö. Ahja Keskkoolis sooritatakse loovtöö 9.klassi I poolaasta lõpuks.
(8) Riiklikud tasemetööd
(1) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib põhikooli õpilase tööle teha märke «Hinnatud individuaalse õppekava alusel».
Kokkuvõttev hinne ja hindamise üldjuhud
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.–12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
(2) Õppeveerandi-, poolaasta- või kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.
(3) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne ja/või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
Kokkuvõttev hindamine I – III kooliastmel
(1) 1.–3. kooliastmel pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
(3) Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
(4) Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (individuaalne õppeplaan, logopeediline abi, õpiabi jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(5) Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel.
(6) Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk».
(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
(1) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist.
Käitumise hindamine
(1) Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
(2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
(3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
(4) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
(5)Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(6) Keskharidust omandava õpilase, kelle käitumine on hinnatud mitterahuldavaks koolikohustuse mittetäitmise pärast võib õppenõukogu otsusega koolist välja heita.
Hoolsuse hindamine
(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
(3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(4) Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
(5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. 3. klassis võib võõrkeeles jätta I õppeveerandil õpilase hindamata.
(2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi. Kontrollitavate ülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.
(3) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega.
(4) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib õpilase suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”. Õpilasele võib tema soovil anda ühe võimaluse hinnet uuesti vastata.
(5) Järelevastamine või järeltööde sooritamine:
- Koolist puudunud õpilane saab võimaluse täita hinnatav ülesanne õpetajaga kokkulepitud ajal 10 päeva jooksul pärast puudumise lõppu. Pikemaajalise puudumise korral on õpilasel õigus taotleda aineõpetajalt järelevastamiseks pikemat tähtaega. Kohustuslikud tegemata tööd märgib õpetaja e-päevikusse hüüumärgiga (!). Kui õpilane ei ole kasutanud võimalust tööd järele vastata, asendab õpetaja hüüumärgi enne veerandi- või kursusehinde väljapanemist hindega „1“.
- Õpilane, kes oli hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata, kantakse e-päevikusse hinne “1”. Õpilasel on võimalus vastav ülesanne järele vastata õpetajaga kokkulepitud ajal hiljemalt 10 päeva jooksul.
- Õpilane, kes täitis hinnatava ülesande puudulikult või nõrgalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal hiljemalt 10 päeva jooksul. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel.
- Õpilane, kes tahab hinnatava ülesande eest saada kõrgemat hinnet, saab võimaluse parandada hinnet üks kord veerandis õpetajaga kokkulepitud ajal. Sel juhul võetakse arvesse viimati sooritatud töö hinne.
- Ühte hinnatavat tööd või ühte hinnet on võimalik parandada ainult ühel korral.
- Eksamiained võivad olla eesti keel,kirjandus, vene keel,inglise keel, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, ajalugu või geograafia. Eksamiaine võib määrata kool.
- Eksami hinne kantakse klassitunnistusele ja seda arvestatakse 8. klassis aastahinde väljapanekul.
- Üleminekueksam võib olla kirjalik ( kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus), suuline (pileti küsimustele vastamine, ettekanne või IT-esitlus).
- Õppeaine üleminekueksami sooritamiseks valib õpilane õppeaine punktis 1 toodud õppeainete hulgast või sooritab eksami kooli poolt määratud aines. Eksami vormi otsustab õpetaja koos õpilasega esimese poolaasta jooksul.
- Valikainete hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ kui nii on kirjas ainekavas.
(7) Alates 2013/ 2014. õa korraldab kool III kooliastme õpilastele läbivatest teemadest lähtuva ja õppeaineid lõimiva loovtöö. Ahja Keskkoolis sooritatakse loovtöö 9.klassi I poolaasta lõpuks.
(8) Riiklikud tasemetööd
- III klass: eesti keel (kirjalik), matemaatika (kirjalik);
- VI klass: eesti keel (kirjalik), matemaatika (kirjalik), muu õppeaine.
- Lisaks võib kool omalt poolt korraldada taseme- või lõputöid. Läbiviidavad tööd kinnitab õppenõukogu III veerandi lõpus.
(1) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib põhikooli õpilase tööle teha märke «Hinnatud individuaalse õppekava alusel».
Kokkuvõttev hinne ja hindamise üldjuhud
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.–12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
(2) Õppeveerandi-, poolaasta- või kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.
(3) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne ja/või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
Kokkuvõttev hindamine I – III kooliastmel
(1) 1.–3. kooliastmel pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
(3) Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
(4) Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (individuaalne õppeplaan, logopeediline abi, õpiabi jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(5) Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel.
(6) Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk».
(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
(1) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist.
Käitumise hindamine
(1) Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
(2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
(3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
(4) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
(5)Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(6) Keskharidust omandava õpilase, kelle käitumine on hinnatud mitterahuldavaks koolikohustuse mittetäitmise pärast võib õppenõukogu otsusega koolist välja heita.
Hoolsuse hindamine
(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
(3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(4) Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
(5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.